Kristus kasutas õpetamiseks loodust

Avaldatud 25.3.2013, rubriik Päeva sõna

Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, kui palju enam teid, te nõdrausulised. Lk 12:28

Jumal innustab meid vaatlema Tema tegusid loodusmaailmas. Ta soovib, et pööraksime oma mõtted kunstliku uurimiselt loo-duslikule. Me mõistame seda paremini, kui tõstame silmad Juma-la mägede poole ja vaatleme seda, mida Tema käed on valmista-nud. See on Jumala töö. Tema käsi on vorminud mäed ja sead-nud need oma asukohta, nii et need ei liigu muidu, kui ainult Tema käsu peale. Tuul, päike, vihm, lumi ja jää – kõik on Tema tahte teenijad.

Kas võime siis olla üllatunud, et Kristus, kes tegi kõik asjad, va-lib oma pühamuks vaba looduse, et Ta soovib olla ümbritsetud oma loomistööst? ... Jeesus võttis vaimulike õpetuste õppetunnid looduslikest asjadest, mis olid Tema kuulajaile tuttavad. Ta kasu-tas neid tõe esitamiseks. Ta noppis liiliaid, orgude lilli, ja andis need väikestele lastele ning need väikesed õpetajad kuulutasid Tema Sõna tõde. Jumala Sõna ja meid ümbritseva looduse objek-tid on meie õpperaamat. Jumal on laotanud meie meelte ette looduse ilu ja Ta jälgib isaliku heameele ja rõõmuga oma laste rõõmu neid ümbritseva ilu üle.

Puu juurel on kahekordne ülesanne. See peab hoidma oma harudega puud kõvasti maa küljes, kogudes samal ajal endasse vajalikke toitaineid. Nii on ka kristlasega. Kui tema ühendus Kris-tuse, peatüvega, on täielik, kui ta toitub Tema kaudu, siis voola-vad okstesse vaimuliku jõu vood. Kas sellise oksa lehed närtsivad? Mitte iialgi. Nii kaua kuni hing sirutub Kristuse poole, on väga väike oht, et lehed närbuvad, langevad maha ja kõdunevad. Ja kiusatused, mis võivad tema peale tulla nagu maru, ei kisu tema juuri välja. Tõelise kristlase tegevusmotiivid pärinevad sügavast armastusest oma Lunastaja vastu. Tema kiindumus oma Meistris-se on tõeline ja püha. Rõõmsa, armastusväärse kristlase kohta ütleb Kristus: „Teie olete minu tunnistajad“ (Js 43:10). ...

Jumal puhastab kõigest ülekohtust need, kes on põgenenud Jumala juurde varjupaika, need, kes on uskunud taevast saadetud kuulutust, need, kes usuvad tõotust, et kui nad oma patud tunnis-tavad, siis on Tema ustav ja õige ning andestab nende patud. Meie Jumal on oma Sõnas oma suuruse ja lõpmatusega tõotanud, et Ta annab andestuse ja rahu kõigile, kes tulevad Tema juurde Jeesuse nimel. – Käsikiri nr 16, 25. märts 1897, „Kasvatuse põhi-mõtted“.
Jaga Facebookis