JEESUS ILMUTATUD LÄBI KOHTUMÕISTMISE

Kui külvatud seeme selles tähendamissõnas võrsus, märkasid majapidaja sulased, et nisu seas oli raihein. Nad tulid oma peremehe juurde ja ütlesid: „Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust nüüd tuleb sinna raihein?“ Peremees tundis kohe ära vaenlase töö. Kuid ta ei vastanud nii nagu tema sulased olid eeldanud ega käskinud neid kogu umbrohtu kõrvaldada. Selle asemel käskis ta neil jätta kasvama mõlemad koos kuni lõikuseni. Alles siis võis eksimatult vahet teha nisu ja umbrohu vahel ning neid üksteisest turvaliselt eraldada.

See Jeesuse tähendamissõna on kohtu kohta. Selle maailma põllule, millele Jumal on hästi külvanud, on tulnud vaenlane ja toonud kaasa kurja. Kohtumõistmise aeg on aeg, millal leiab aset hea ja kurja lõplik eraldamine.

Üks asi, mida see tähendamissõna meile Jeesuse kohta näitab, on see, et nii nisule kui ka umbrohule on mõlemale antud aega areneda. Mõlemal on piisavalt aega näidata nii endale kui ka kogu ülejäänud maailmale, milline on nende iseloom tegelikult.

Sulased nägid umbrohu kohalolekut põllul juba algusest peale, kuid neil polnud läbinägelikkust, et iga juhtumi korral õigesti kohut mõista. Nii on see ka universumis. Langematud inglid ja kogu ülejäänud loodu nägid, et tekkis probleem, kui Saatan taevast välja visati. Kuid selleks, et ei tekiks küsimust, mis on „nisu” ja mis on „umbrohi”, lubab Jumal neil mõlemal täielikult välja areneda, et nende loomus ilmneks täiel määral. Ajal, kui mõlemad – nii headus kui kurjus – on küpsed, ei ole küsimust kumb on kumb ega kahtlust kummagi loomuses või väärtuses.

Kohtumõistmise järel, kui „nisu ja umbrohi” on identifitseeritud nende vaieldamatu loomuse järgi, antakse igaühele tasu. Umbrohi seotakse kimpu ärapõletamiseks, nisu aga kogutakse aita. Kohtumõistmine ilmutab kogu universumile nii Jumala õigust ja õiglust kui ka Tema halastust, mis annab igaühele võimaluse meeleparanduseks.