Elavad kivid taevase templi jaoks

Kui me ei vasta antud valgusele ega osuta vastavat kuulekust oma hinge Jumala armastuses hoides ja Kristusesse jäädes, siis saab needuseks see, mis oleks meile õnnistuseks olnud. Petja, mit-te tõe Vaim, on see, kes paneb meid uskuma, et me ei saagi puh-taks ja pühaks, maailmast eraldatud võimsaks rahvaks, kes on Kristuse kaudu armastuses üksteisega ühendatud. Meil ei tarvitse oodata muud, kui seda, mis sai osaks meie Issandale. Kogu süda-mega Jumala teenimine toob kaasa Saatana vaenulikkuse Jeesuse järelkäijate vastu. Jumala lapsed on siis arukamad ja tugevamad, kui maailma tarkus ja mõju on nende vastu üles rivistatud, kui siis, kui nad on maailma soosingus ja nendega osaduses. ...

Juuda tempel oli ehitatud tahutud kividest. Need kivid raiuti mägedest välja suure aja-, raha- ja töökuluga ning tehti oma koha-le hoones sobilikuks enne, kui nad kokku pandi, nii et hoone püstitamisel ei kostunud kirve ega vasara lööke. Jumala püha templi kive ei koguta Juudamaa mägedest, vaid rahvastest, sugu-harudest ja keeltest. Nad pole elutu materjal, mida tuleb haamri ja meisliga ette valmistada, vaid elavad kivid, mis kiirgavad val-gust. Tõekirves on nad eraldanud maailma kivimurrust ja toonud suure Meisterehitaja, templi Issanda käe alla. Tema lihvib neid oma töökojas, milleks on maailm, et kõik teravad servad ja kõve-rused saaksid kõrvaldatud ning nad oleksid Jumala tõega taotud, raiutud ja tasandatud, lihvitud ja puhastatud, valmis täitma oma kohta Jumala vaimulikus templis, et nad võiksid kasvada pühaks Jumala templiks.

Me oleme praegu Jumala töökojas ning meie aulisse templisse sobitamise protsess toimub neil prooviaja tundidel. Me ei saa olla praegu ükskõiksed, hooletud ja muretud ning keelduda patust pöördumisest, vaid me peame surema oma iseloomupuudustele ning lootma saada puhtaks ja pühaks ning meie iseloom peab saama vormitud palee jaoks sobivaks. Kui Kristus tuleb, siis on liiga hilja püha iseloomu hankida. Praegu on ettevalmistusaeg, nüüd on aeg, mil peame laskma oma puudused kõrvaldada. Nüüd on aeg, mil meie patud peavad minema kohtu ette, saama tunnistatud ja kahetsetud ning meie nimede taha peab kirjuta-tama andestus. – Kiri nr 60, 25. detsember 1886, John Corlissile ja tema naisele, kes olid esimesed töölised Austraalias.