Armu imed

Olen sündinud paljulapselise pere teise lapsena. Kasvasin, käisin koolis nagu kõik minuvanused lapsed ikka. Minu peres ei olnud kedagi usklikke peale vanaema; tema kuulus luteri kirikusse.

Mäletan, kui olin viieaastane, viis üks pere tuttav tädi mind esimest korda kirikusse. Tookord ei saanud ma seal toimuvast midagi aru ja elu läks aina edasi. Suuremaks kasvades hakkasin selle üle mõtlema, mida ma siis tollest ajast veel mäletasin.

Hakkasin arutama ja küsima inimestelt ja ka oma emalt, kuidas see maailm on tekkinud ja mis on taevas. Muidugi ei saanud ma siis vastuseid.

Alles siis, kui olin juba abielus, hakkasin mõistma, kuid ikka olin ma otsija hing ja tahtsin Jumalast rohkem teada saada. Selgus tuli ja nüüd olen ma juba 18 aastat usus olnud.

Jumal on minule väga palju andnud. Esiteks päästis Ta mind maailma küüsist ja kinkis mulle tervise.

Ta päästis mind raskest operatsioonist. Mul oli rinnavähk, paika oli pandud juba operatsiooni päev, kuid Jumal sekkus ja ma olen päris terve. Nüüd ma ütlen, et Jumal on minu elu mõte ja ilma Temata ei saa ma enam hakkama.

Ikka otsisin ma rohkem Tema tõdesid ja nüüd saan alles aru, missugune on õige Jumalale pühendatud päev. Meie koguduse piiblitunnid, mille käigus me koos arutame ja Jumalale mõtleme, on mind Jumalale palju lähemale aidanud.

Võin öelda, et olen Jumala ime, olen tervise juures ja võin koos Temaga oma elu jätkata. Täna palvetage nende inimeste eest, kes ikka veel otsivad oma õiget teed.

Jumala õnnistusi, armas lugeja!

Anne Olema