Taga on kiusatud igasuguseid inimesi, kes väidavad end olevat kristlased. Kas nende tagakiusamine tähendab, et nad on kristlased?
Piibli vastus sellele on kategooriline ei! Jeesus ei öelnud: „Õndsad on need, keda taga kiusatakse“, vaid „Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse“.
Nende kahe lause vahel on suur erinevus. Mul on sõber, kes kuulub religioossesse gruppi, kes usub, et neile osaks saav tagakiusamine on märk nende õpetuse ja eluviisi õigsusest.
Selle koha pealt peame Piiblit hoolikalt uurima. Seal pole öeldud: „Õndsad on need, keda taga kiusatakse, sest nad on pealetükkivad või raske iseloomuga.“ Samuti ei tõota see õnnistust neile, keda kiusatakse taga, kuna nad on rumalad ja tunnistavad ebamõistlikult. Olgem ausad. Mõned inimesed annavad oma tunnistust viisil, mis tundlikke inimesi õigustatult vihastab. Neile toob tagakiusamise nende rumal arusaam tunnistamisest. Sellisel tagakiusamisel võib olla vähe või üldse mitte midagi pistmist sellega, millest räägib Jeesus.
Sama võib öelda ka nende kohta, kes on liiga innukad või fanaatilised. Fanatismi ja äärmuslust ei kiideta Uues Testamendis kunagi.
Viimane õndsakskiitmine on üsna konkreetne: „Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse“ (Mt 5:10). Nende kohta öeldakse, et nad on õndsad, sest nad elavad Jeesuse ja Tema õndsakskiitmiste põhimõtete järgi. Selle tulemusena nad ei harmoneeru laiema kultuuriga ega isegi religioossete gruppidega, kes on omaks võtnud laiema kultuuri põhimõtteid.
Nagu meie tänane tekst kõneleb, tabab tagakiusamine ühel või teisel kujul iga inimest, kes tahab elada jumalakartlikku elu Kristuses Jeesuses. Maailm ei suuda ega taha aktsepteerida evangeeliumi radikaalseid põhimõtteid. Tõeline kristlus ei ole kultuuriga kooskõlas, sest see põhineb radikaalsetel põhimõtetel.
In English