Patukahetsusest

Avaldatud 27.4.2016, rubriik Päeva sõna

Aga tölner seisis eemal ega tahtnud oma silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi enesele vastu rindu ning ütles: „Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!” Ma ütlen teile, et see läks alla oma kotta paremini õigeks mõistetuna kui teine! Sest igaüht kes ennast ise ülendab, alandatakse; aga kes ise ennast alandab, seda ülendatakse! Luuka 18:13, 14

Tölner palus armu ja andestust; ning templist lahkudes oli ta paremas olukorras kui tema lähedal seisev variser. Selle stseeni lahenduse on Kristus asetanud lausesse enese ülendamisest ja enese alandamisest (s14).

Ühes jutus läks kuningas jumalateenistusele. Ta istus esimesse pinki, otse kantsli ette. Kohe ruttas ta juurde kirikuteener: „Teie kõrgeausus, palun valige teine koht! See koht on määratud neile, kes on patustanud, see on patukahetsejate pink, siin, otse õpetaja silma all.”

Kuningas vastas üsna rahulikult: „Siis olen ma täiesti õige koha peale juhtunud!”

Oleme kõik patused! Seega mahume tölneri ja kuninga vahele, olenemata meie positsioonidest või astmetest, või hoopis oleme madalamal kui tölner! Ometi on meil kõigil imeline võimalus tulla Tema püha aujärje ette ja paluda kahetseva südamega kummardudes andestust!

„Ükski patukahetsus ei ole ehtne, kui see ei too kaasa uuendust. Kristuse õigus pole kate, mille alla peita ülestunnistamata ja mahajätmata patte; Kristuse õigus on elu põhimõte, mis muudab iseloomu ja kontrollib käitumist." „Ajastute igatsus” lk 371)

Palveta vaid ja Jeesus saadab sulle andestuse rahu ja rõõmu!

Valdek Lõhmus

Jaga Facebookis