Loe Taanieli raamatut

Valgus, mille Taaniel otse Jumalalt sai, oli antud spetsiaalselt nende viimaste päevade jaoks. Nägemused, mida ta nägi Si-nearimaa suurte jõgede, Uulai ja Hiddekeli kallastel, on nüüd täitumas ja peagi mööduvad kõik ette kuulutatud sündmused.

Mõtle juuda rahva olukorrale sel ajal, kui anti Taanieli proh-vetikuulutused. Israeliidid olid vangis, tempel oli hävitatud, temp-liteenistus katkestatud. Nende religioon oli keskendunud ohvri-süsteemi tseremooniatele. Nad olid muutnud välise vormi kõige olulisemaks, kaotades samal ajal tõelise jumalateenimise vaimu. Nende teenistused olid rikutud paganate traditsioonide ja kom-metega ning ohvritalituste läbiviimisel ei vaadanud nad selle var-jutähendusele. Nad ei märganud Kristust, Tõelist Ohvrit inimese pattude eest. Issand lubas inimesed vangi viia ja templiteenistuse peatada, et nende religioon ei saaks tervenisti välisteks tsere-mooniateks. Põhimõtted ja talitused pidid saama paganlusest puhastatud, rituaalid lõpetatud, et süda võiks saada taaselustatud. Väline au oli eemaldatud, et vaimulik võiks avalikuks saada.

Kui inimesed oma vangipõlvemaal pöördusid kahetsedes Is-sanda poole, siis ilmutas Ta end neile. Ei olnud Tema ligioleku välist avaldumist, kuid Õiguse Päikese eredad kiired paistsid nen-de meeltesse ja südamesse. Kui nad hüüdsid oma alanduses ja kitsikuses Jumala poole, anti prohvetitele nägemused, mis ilmuta-sid tulevikusündmusi: Jumala rahva rõhujate kukutamist, Lunas-taja tulekut ja igavesti püsiva kuningriigi rajamist. ...

Taanielil olid kaaslased ja neil oli teha eriline töö. Kuigi nad olid selles töös väga austatud, ei muutunud nad mingil kombel tähtsaks. Nad olid õpetlased, kes olid osavad nii ilmalikes kui ka religioossetes teadmistes, kuid nad uurisid teadust rikkumatult. Nad olid hästi tasakaalustatud, sest nad olid alistanud end Püha Vaimu kontrolli alla. Need noored austasid Jumalat nii oma ilma-like, teaduslike kui ka religioossete annetega. Nende õppimine ei toimunud juhuslikult – nad omandasid teadmised oma võimeid ustavalt kasutades ning Jumal andis neile osavuse ja arusaamise. – Kiri nr 134, 27. mai 1898, J. H. Kelloggile.