JUMALA ABIGA VÕIME SAATANA VÕITA

Tohutu hind on meid viinud eelisseisukorda, kus meid on võimalik vabastada patuköidikuist, millesse sattusime Aadama langemisega. … Alles siis mõistame inimhinge väärtust, kui mõtleme suurele ohvrile, mis toodi inimese lunastamiseks Kolgatal. Aadama patt Eedenis paiskas inimkonna lootusetusse viletsusse. Lunastusplaani kaudu on aga kõigile pakutud pääsemisvõimalus, kui nad nõudmistega nõustuvad. Jumala Poja ohvri kaudu on maailmale kingitud teine armuaeg. Meil on küll võitlus võidelda, kuid me saame võitjaks Kristuse vere teenete kaudu.

Jumal nägi, et meil on oma jõuga võimatu jagu saada ja võita. Inimkond on iga põlvkonnaga pärast pattulangemist üha nõrgemaks muutunud ja ilma Kristuse abita pole meil võimalik ebamõõdukuse pahele vastu seista. Kui tänulikud peaksime olema, et meil on Päästja ning et Ta nõustus võtma seljast oma kuningliku rüü ja loobuma kuninglikust aujärjest, katma oma jumalikkuse inimlikkusega ja saama “valude meheks”, kes on tuttav kõigi inimlike muredega. …

Pärast ristimist viis Vaim Kristuse kõrbe, kus kurat Teda kiusas. Kristus alustas lunastustööd samast kohast, kust oli alanud häving. Maailma tulevane heaolu sõltus Eluvürsti võitlusest kõrbes. Tänu Jumalale, et Kristus väljus võitlusest võitjana läbides sama tee, kus langes Aadam ning lunastades Aadama häbistava eksimuse. Saatan lahkus võitlusväljalt võidetud vaenlasena. See võit on tagatis meile, et Jumala abiga võime meiegi olla võidukad oma võitluses vaenlasega. …

Saatan tundis, et kogu võim sel langenud planeedil kuulus talle, kuid kui Kristus pimedusvürstiga rinda pistis, leidis Saatan Kellegi, kes suutis tema kiusatustele vastu seista. Kristus lausus: “Maailma vürst tuleb ja tal ei ole mingit voli mu üle.” … Kogu taevas jälgis võitluse kulgu Kristuse ja Saatana vahel. … Nüüd küsigem, kas kasutame olukorra eelist ära ja “saame täie võidu tema läbi, kes meid on armastanud”? – Käsikiri 26, 1887.