Armastus südames kasvab

Paljud misjonärid lahkuvad ilma mugavusteta ja hoiavad koomal pere eelarvet, et püsida ühenduses pere ning sõpradega. Üle aastakümne oli rahvusvaheline otsevalimise telefonisüsteem meie perele toeks ajal, mil me olime teenimas neist 2000 miili kaugemal.

Raadiosaatjatevõrk hoiab siiani koos üle Vaikse ookeani saarte puistatud misjonikeskusi. Nigeerias kulub suuri rahasummasid ja heatahtlikkust valitsuse poolt, et lubada kogudusel olla ühenduses oma peakorteriga raadiosaatjate abil.

Audio ja videolindid, kirjad ja teleksid, need kõik võimaldavad olla ühenduses neil, kes soovivad sidet pidada. Kuidas küll süda igatseb suhelda! Milliseid harukordseid samme võtavad inimesed ette,, et suhelda. Alates suitsusignaalidest satelliidini, babüloonia keelest BASICuni; iidne ja modernne on ületanud kaugused ja suhtlevad üksteisega.

Eemalviibimine paneb armastuse südames kasvama, mida pikem on lahkumine ja mida suurem vahemaa, seda pakilisemaks see muutub. Kuid mis võiks iial, kuigi arvestades seda, mida kommunikatsioonitehnoloogia meile pakub, asendada silmast silma rääkimist? Inglased armastavad juttu puhuda, austraallased armastavad “lobiseda”, ameeriklastel on “lihtsalt vaja rääkida” üksteisega.

Johannes teadis, kui palju tähendab isiklik kontakt ristlastele. Ta lõpetab mõlemad, nii teise, kui kolmanda kirja, lubadusega kohtuda silmast silma.

Esimesed paar salmi tema esimesest kirjast jutustavad meile, kui väga Johannes hindas oma mälestusi Jeesusest. Ta rõhutab, et on näinud Jeesust silmast silma, puudutanud Teda, olnud Temaga sõbrasuhteis.

Palve lubab meil rääkida Jumalaga. Laulud lasevad meil ülistada Jumalat. Jutlus laseb meil kuulda Jumalat. Piibel avab meile Jumala.

Varsti langevad barjäärid vahemaadelt; peatselt neelduvad ajapiirid igavikku; peatselt tühistab Jumal paabeli ja annab meile taevase kõne; varsti me saame Teda näha silmast silma.

“Isegi siin me oleme usuga, et siseneda Päästja rõõmusse. Nagu Mooseski, peame me vastu pidama, nagu nähes Nähtamatut.”