Nii, on ka aeg.
Arvasin, et Paulus ei lõpeta iialgi oma pikka arutelu, mis algab Rm 1:18. Kuid nüüd ütleb ta, et on valmis lõpetama oma arutelu kokkuvõttega.
Loomulikult ei rääkinud ta tegelikult Rm 3:1–8 patu teemast. Pigem ta vastas oma teoloogiale esitatud vastuväidetele. Salm 9 jätkab sealt, kust Rm 2:29 pooleli jäi. 1. peatükis, nagu oleme korduvalt maininud, leiab Paulus pahelised paganad olevat Jumala kohtu alla minevad patused ning 2. peatükis tuli ta samaga välja juutide ning enamiku inimeste kohta. Seega ei leia ta, et juudid oleksid paremad kui mõni teine rahvas. Kõik on patused ja kõik seisavad Jumala kohtujärje ees.
Paulus on kasutanud ohtralt aega ja ruumi, et selgitada patu ja kohtumõistmise kõikehõlmavust, sest talle on oluline, et lugejate jaoks oleksid need punktid selged. Leon Morris viitab põhjusele, kui ta väidab, et „jutlustada päästest on mõtet vaid siis, kui on olemas midagi, millest päästa.”
Apostli põhjalik patu ja kohtumõistmise kõikehõlmavuse kirjeldamine on rajanud talle tee Jumala suurest päästeplaanist arutlemiseks. Ja just nagu ta on korduvalt rõhutanud fakti, et nii juudid kui paganad on patused, nii rõhutab ta ka pidevalt, et pääste on kõikide jaoks. Jumala suurel päästel ei ole rassilisi, etnilisi ega teisi barjääre. Tema arm on tasuta kõikidele.
Esmapilgul võib tunduda, nagu räägiks Paulus Rm 3:9 enesele vastu, kui ta ütleb, et juudid ei ole teistest paremad, kuigi ta on juba öelnud 1. salmis, et juutidel on suuremad privileegid. Kuid 1. salmis viitab ta eesõigustele ja vastutusele, mitte erapoolikusele, kuna isegi Jumala valitud rahvas ei pääse Jumala kohtust.
Issand, aita meid, kui Sinu tänapäeva valitud rahvast, mitte ära vahetada meie ekstra kohustusi sinu poolehoiuga. Aita meil õppida alandlikkust, mis tuleneb teadmisest, kui nõrgad me oleme. Aita meil mõista, kui väga me vajame Sinu armu. Kingi meile tahe see and vastu võtta. Ja aita meil tänasel päeval hoida oma silmad rohkem Sinu tugevusel, mitte enda vigadel.
In English