Teise inimese kõrval I
Avaldatud 28.5.2011, rubriik Päeva sõna
„Kes armastab südamepuhtust ja kelle huuled on armsad, selle sõber on kuningas” (Õp 22:11).
Usun, et igaüks meist peab tahes-tahtmata õppima teise inimese kõrval elamise kunsti. Seda võib pidada lausa teaduseks, mille saladustesse tungimine on hädavajalik ja ka paratamatu.
Sõprusringkond ja -suhted ei teki iseenesest. Sõpradeks saadakse läbi õigesti kujundatud suhtekorraldusprotsessi. Ja õnnelik ning samas ka rikas on inimene, keda ümbritseb võimalikult avar sõprusring.
Samas on elupraktika kiusliku järjepidevusega tõestanud, et sõprussuhted polegi alati püsiva iseloomuga. Ka väga headest sõpradest võivad saada vaenlased. Sõpru on kerge kaotada, kuid ülimalt raske uuesti leida.
Siin pole võimalik rääkida igasugusest kompromissist. Sõprust ei saa säilitada kõrgete väärtuste hinnaalanduse teel. On olemas printsipiaalsust, mille puhul pole sünnis rääkida kompromissidest. Ükski sõprussuhe ei ole väärtus, mida säilitada ükskõik mis hinna eest. Igal juhul on tark silmas pidada üht – nimelt seda, et sõprussuhe Jumalaga püsiks.
Jeesus rääkis omal ajal, et taoline valik võib teatud juhul purustada nii mõnegi maise suhte. Lapsed kaotavad vanemaid, vanemad lapsi, õed – vendi jne. Üldjuhul võiks kõiki neid sidemeid säilitada, kui purustame sideme, mis meid Jumalaga seob. Mõnikord arvatakse, et tõeline sõprussuhe on võimalik vaid siis, kui me ühtemoodi mõtleme, arutleme, tegutseme, toimime.
Kuidas elada teise inimese kõrval, kui see teine ei ole just niisugune kui mina? Vähesed esitavad endale sellise küsimuse. Ameerika kogukond ei taha elada „mustade” kõrval. Juudid ei oska elada palestiinlaste kõrval. Iirimaa protestandid ei taha elada katoliiklaste kõrval, eestlane ei taha elada venelaste kõrval.
Vahel öeldakse: ma ei taha elada lärmava joodiku kõrval, ma vahetan oma korteri ära, sest naaber on seadnud oma raadio sellise tugevuse peale, mis lausa ruineerib.
Me leiame oma valikutele tuhat põhjendust ja suudame neid ka imehästi argumenteerida. Aga Jumal on seadnud nii, et üks inimene peab elama teise kõrval, kuigi see ei ole alati kerge ülesanne. Aabel peab elama kõrvuti Kainiga, Taavet peab sallima Sauli, Peetrus ei saa midagi parata, et tema sõprade hulka kuulub ka Juudas.
Meil ei ole taolistel puhkudel sageli erilist valikut. Kuid Jeesus – Tema tegi teadliku valiku nende ebameeldivate inimeste kasuks ja tuli nende kõrvale. Ta tegi valiku, mis üllatab, mis seisab kõrgemal inimlikest normidest ja seaduspärasustest.
Aarne Kriisk