Paulus oli Jumala Sõnasse armunud. Ta mitte ainult ei tea ja ei armasta seda, aga ta ka regulaarselt tsiteerib autoriteete, kui ta oma erinevaid mõtteid väljendab. Pühakirja tsitaati, mida kasutatakse Rm 10:11, on tsiteeritud ka Rm 9:33, kuid nüüd on Paulus selle laiale tähendusele väikese lisa teinud. Ta on lisanud sõna „ükski”, kui ta räägib noist, keda häbisse ei jäeta. See rõhutab Jumala rahva universaalsust. Lunastamises ei ole paganal ja juudil mingit vahet. Kõik, kel on usk, saavad näha Jumala päästet.
Paulus nendib, et päästeni on ainult üks tee – usk. Nii nagu ta on näidanud, et patus pole juudil ja paganal mingit vahet, näitab ta praegu, et vahet pole ka päästes. Ja selle mõttega naaseb ta 9.–11. peatüki idee juurde – Jumal on valinud halastada kõigile. Juutide ja paganate ühtsus on olnud kogu Kirja roomlastele teema. Rm 1:6 on tema võtmesalm ülejäänud kirjale, kus ta märgib, et pääste tuleb kõigile usu kaudu, esmalt juudile ja siis kreeklasele. Roomlastele 2:9 ütleb ta, et ahistus ja kitsikus tulevad mõlemale, igale inimhingele, kes teeb kurja. Salmis 10 läheb ta kaugemale ja ütleb, et kes teevad head, neile saab osaks kirkus ja au, sest Jumala juures pole erapoolikust. Jällegi, Rm 3:9 ütleb Paulus: „Nii juudid kui kreeklased on kõik patu võimu all.”
Niisiis, kui ta naaseb juutide ja paganate võrdsuse teema juurde tänases salmis, siis ta ütleb, et juutidel ja kreeklastel on pääste juurde üks tee, kuna nende üle on üks Jumal. Leiame siit õppetunni. Rassilised ja etnilised erinevused on lõhestanud maailma ja kogudust läbi maailma ajaloo. Kuid kogudusele on see oma usu reetmine, nii nagu see oli probleemiks paganate ja juutide vahel Pauluse päevil.
Vaatame tõele näkku – meil kõigil on sama patuprobleem, Jumalal on sama lahendus kõigile ja me jagame ühte Jumalat. Täna tahab Jumal, et me õpiksime, kuidas paremini elada nagu õed ja vennad, kes me Kristuses oleme.
In English