Me oleme sellel aastal teinud kaasa pika rännaku koos Paulusega läbi Kirja roomlastele. Suur apostel on teinud meile ringkäigu päästeplaanis. Pärast enda ja roomlaste tutvustamist (Rm 1:1–17) toob ta meie ette kogu inimkonna peamise probleemi – patu (Rm 1:18–3:20). See probleem loob tausta kogu ülejäänud kirjale. Pauluse rännaku kolmas samm viis meid läbi imelise õigeksmõistmise armu läbi, mis tuleb usust Kristuse ohvrisse ristil (Rm 3:21–5:21). Me avastasime, et õigeksmõistmine usu läbi on Pauluse jaoks peamine alus, millel rajaneb kõik muu kristlikku elusse puutuv. Ja ta püüdis meile hoolikalt näidata, et nii nagu iga inimene on patune, nii peitub iga inimese ainus lootus Jumala heldes annis Jeesuses.
Õigeksmõistmiselt viib Paulus meid retkele jumalakartlikkuse teele ehk pühitsetud elule (Rm 6:1–8:39). Sealt edasi ütleb ta, et pääste on igaühe jaoks – nii juutide kui paganate jaoks (Rm 9:1–11:36). Ja lõpuks annab ta meile sõnalise pildi sellest, mida tähendab elada Jumala armastuse kohaselt tegelikus maailmas nii tsiviilelus kui koguduse elus (Rm 12:1–15:13). Pauluse jaoks ei olnud päästetuks saamine mingi religioosse valdkonnaga seotud isiklik esoteeriline kogemus. Vastupidi, päästetud inimene elab nagu päästetud inimene. See mõjutab kogu tema olemust.
Roomlastele 15:14-ga on Paulus valmis viimaseks sammuks meie retkel. Ta on lõpetanud pääste esitluse. Nüüd valmistub ta hüvastijätuks. Roomlastele 15:14 ja 16:27 vahel toob ta ära mõned põhjused, miks ta selle kirja kirjutas (Rm 15:14–22) ja oma tulevased reisiplaanid (s. 22, 23) ning saadab tervitusi neile, keda ta Roomas tunneb (Rm 16:1–27). Tänases salmis väljendab Paulus isiklikku kindlustunnet Rooma usklike suhtes. Ta näeb neis lootust, kuigi neil, nagu ka teistel kogudustel, on probleeme. Kuid apostel soovib, et nad vaataksid kaugemale oma probleemidest ja erinevustest ning elaksid täielikumalt kristlikku elu.
In English