Enamik kristlasi mõistab vaistlikult, et Jumal kavandab oma koguduse jaoks ühtsust, ning me teame, et Jumal ootab, et saaksime omavahel läbi. „Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid,“ õpetas Jeesus oma järelkäijatele, „kui te üksteist armastate.“ (Johannese 13:35)
Aga kui mõtled kristlikule ühtsusele Jeesuse palve valguses, saab selgeks, et Jumala plaan on palju enam kui lihtsalt läbisaamine. Tema eesmärk on kõrgem kui kogudus, mis ei tülitse. Tema tahab kogudust, kus taasesitatakse lähedast suhet Jumal Isa ja Jumal Poja vahel kuni selleni, et koguduseliikmete tahe on nii täielikult Jumala tahtega läbi põimunud, et maailm näeb rahvast, kes on üks Temas, ja hakkab Kristusesse uskuma.
Õpetus Kolmainu Jumalast, kui sel on praktiline rakendus koguduse elus, saab äkitselt palju enamaks kui vaid teoloogiline mõistatus seminariruumis. Piibel ilmutab vaid üht Jumalat („Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand, on ainus.“ 5. Moosese 6:4), kuid see üks Jumalus koosneb kolmest erinevast Isikust. Need kolm Isikut tegutsevad nii lähedases kooskõlas, et nende kavatsused on üks. Nad on ühel meelel. Nad töötasid koos ühe eesmärgiga luua maailm, mõtlesid välja lunastusplaani ja viivad ajaloo selle õigusjärgse lõpuni, mil rajatakse Kristuse igavene kuningriik.
Jumala plaan oma rahva jaoks on, et nad oleksid üksmeelsed ja Temaga nii tihedalt ühendatud, et jagame maa peal Tema kavatsusi. See ei tähenda, nagu kaotaksime oma individuaalse identiteedi; Jumaluse Liikmed on individuaalsed Isikud. Jumala perekond ei ole mõistuseta, näota kollektiiv; ei, Jumal on alati pidanud üksikisikuid ainulaadseks ja oluliseks. Kogudus on pigem sihikindel, vabatahtlik südamete ühendus, mis hindab iga indiviidi sellisena, nagu ta on.
Võib-olla on see osa sellest, mida tähendab omada Isa nime otsaesisel. Meie kogudus on see, mida Looja kavandas, kui me jagame koos impulsiivselt Tema kavatsust selle maailma jaoks − patuste päästmist ja Kristuse kuningriigi sisseõnnistamist.