Allapoole kulgev rada: Samm 2

Pauluse meelest on parim näide rumalusest need, kes on Jumalale selja pööranud ja omavad ebajumalaid. Ta rõhutab, et mitte miski pole nii mõttetu, kui Looja ignoreerimine ning samal ajal Tema loodu jäljendite kummardamine.

See mõte ei pärine mitte ainult Pauluselt. Jesaja, rääkides käsitöölistest, kirjutab, et ta võtab osa puust “ja sellest saab inimesele kütet: ta võtab seda enese soojendamiseks, samuti ta süütab, et leiba küpsetada; ta valmistab sellest koguni jumala ja kummardab seda, ta teeb sellest nikerdatud kuju ja põlvitab selle ette. Osa sellest ta põletab tules; ta sööb süte pealt liha: küpsetab prae ja sööb kõhu täis, soojendab siis ennast ja ütleb: "Küll on hea, mul on soe, ma tunnen tulepaistest mõnu!" Aga selle jäänusest ta teeb jumala, oma nikerdatud kuju, põlvitab selle ette ja kummardab, palvetab selle poole ning ütleb: "Päästa mind, sest sina oled mu jumal!" (Jesaja 44, 15-17).

Saalomoni tarkuseraamatu muistne autor läheb antud teemal pisut kaugemale. Ta jutustab puuiidolite valmistamisest, selle defektide katmisest punase värviga. Siis kinnitab ta selle naeltega seinale. Iidoli kummardaja “peab tagama selle, et see seinalt ei kukuks, sest ta teab hästi, et kuju ise seinal püsida ei suuda: on vaja aidata, kuna see on ainult kuju. Siiski palvetab ta selle poole ja tema naine ning lapsed; ning tal pole häbi pöörduda selle liikumatu objekti poole; tervise pärast palub ta asja, mis on nõrk; elu pärast palub ta asja, mis on surnud, abi palub ta asjalt, mis on täiesti võimetu midagi tegema, teekonna kordaminekut milleltki, mis pole võimeline panema üht jalga teise ette” (Saalomoni tarkuseraamat 12, 15-18).

Paulus ja muistsed juudid suhtusid ebajumalakummardamisse täieliku irooniaga kui täiesti mõttetusse tegevusse. Paulus teatab Rooma 1. peatükis, et selline rumalus oli selle tulemuseks, et nad pöörasid oma selja sellele, mida nad Jumalast teadsid. See oli nende tumestunud mõtlemise vili.

Meie kui 21. sajandi inimesed näeme ebajumalakummardamises rumalust. Või kas me näeme? Millele asetame meie oma lootuse? Oma asjadele? Oma ilule? Oma tarkusele? Kas me pole loonud rohkem rumalaid iidoleid? Täna on selleks suurepärane päev, et vaadelda oma elu. On aeg selgeks mõtlemiseks ja tagasipöördumiseks Jumala juurde, kes on loonud kõik.