Jumal annab kõik õigel ajal

Kui ma läksin esimesse klassi, anti kõigile ilus Kuke-Aabits. Paljud ilmselt mäletavad ilusat kollast värvi raamatut, mille peale oli suurelt kirjutatud Aabits, eriti suur oli seal A-täht. Mulle väga meeldis see. Mulle meeldis seda raamatut ka seest vaadata. Kõik oli ilus ja tore. Ainult ühe tähe juurest ma ei tahtnud vaadata. Selle koha pealt keerasin alati kaks lehekülge korraga edasi.

Kool kestis ja kuidas ma ei oleks tahtnud, et õppimine kunagi selle täheni jõuab, tuli ikkagi see päev, kui õpetaja ütles: „Homseks palun õppida R-tähe juurest lugu.”

Aga mina ei osanud ütelda R-tähte. Ma ei tahtnud ka „kahte” saada. Nii ma siis püüdsin terve õhtu jooksul lugeda, kuid ikka tuli välja ainult long, leha jne. Mitte kuidagi ei tulnud seda, mis peab. Õde õpetas ja noorem vend õpetas, aga kasu ei midagi. Isa ja ema aitasid, kuid ikkagi tuli iga R-tähe asemel L. Nii ma läksin õnnetult magama – lootuses, et õpetaja ju teab, et ma ei oska ja ehk ta ei küsi mind.

Hommikul püüdsin veel. Lõpuks jõudsin kooli. Esimene tund oli kohe lugemine. Kohe esimesena küsis õpetaja mind lugema. Ma istusin kõige tagumises pingis. Aga oleksin tahtnud veel tagapool istuda. Nii ruttu jõudsin õpetaja lauani. Ja ma pidin lugema hakkama. Ma teadsin et saan „kahe”. Ma ei tahtnud üldse lugeda.

Alustasin lugemist ja – mida ma kuulen, ma ju ütlesin rong ja reha ja teised sõnad tulid ka just õigesti. Õpetaja oli jahmunud ja ma ise veel rohkem! Taevaisa andis just õigel ajal mulle selle oskuse. Nii on ikka, et me ei peaks ette muretsema. Jumal annab kõik õigel ajal.

Rael Kaasen