Pilvelambad

Istusin kord oma töölaua taga ja millegipärast tundus elu nii raske. Mul oli palju igasuguseid kohustusi nii töö, kodu kui ka kogudusega seoses ja need kippusid mul üle pea kasvama. Mul hakkas endast hale. Vaatasin aknast välja ja nägin kõrvalmaja seina ning selle tagant paistsid paksud pilved. Oli hämar ja lootusetu ilm. Korraga tekkis pilvedesse nagu tunnel, kust paistis selge taevas. See ahvatles mind soovima sinnapoole pilvi.

Mulle meenus, kuidas ma mitme aasta eest uuesti hakkasin pilvi nägema. Mul oli siis võimalus aias pikutada ja pilvi vaadata. Tundide viisi. Vahel olid pilved nagu lambad, elevant või draakon, kuid sõudsid rahulikult mööda taevast, vahel kihutasid pilvelaevad taeva ühest äärest teise. Taeva poole vaatamine tõi ikka meelde taevase Isa, kes meid näeb ja armastab, Tema suuruse ja võimsuse.

Mõtlesin nüüdki Temale, kes kaugelt kõike näeb ja kõike teab. Kuidas oleks ise vaadata n-ö suurt pilti, kus mina olen ainult väike osake?

Kujutlesin, et lipsan siit toast korraks välja, pilve ääre taha ja vaatan ennast sealtpoolt siiapoole. Seal kaugel all ta istub akna all ja muretseb, mida jõuab teha ja mida mitte, kuidas oma aega paremini planeerida. Aga ta on ju ainult inimene, siblib sinna-tänna ja jookseb oma lühikesi jooksmisi, tema tööd ja tegemised on nii väikesed, et raske on aru saada, millega ta üldse tegeleb. Kas sellel tööl on mõte? See elugi on tal ju nii üürike. Aga kas ta elul on mõte? Kas ta elul on eesmärk? Kas Püha Vaim saab teda juhtida? Millest räägib tema elus harjumuspäraste tegude suund? Tähendab, et ma ei peagi kõike jõudma ära teha, mis tundub vajalik olevat. Tähtis on anda maad Püha Vaimu juhtimisele.

„Kuigi Vaimu töö on hääletu ja nähtamatu, on selle tulemus nähtav. Kui Jumala Vaim on uuendanud südame, siis tunnistab sellest elu. Kuigi me ei saa oma südant muuta ega viia end Jumalaga kooskõlla; kuigi me ei tohi üldse loota endale ega oma headele tegudele, näitab meie elu siiski, kas meis elab Jumala arm. Muutus on nähtav iseloomus, harjumustes ja taotlustes. Ilmneb selge ja terav kontrast: millised olid need enne ja millised on nüüd. Iseloomu ei ilmuta juhuslikud head või halvad teod, vaid harjumuspäraste sõnade ja tegude suund.” („Tee Kristuse juurde”, lk 44)

Igavene Jumal, palun juhi ise mu elu, palun anna mulle Püha Vaimu!

Ja elus saab Püha Vaimu juhtimisel paika tasakaal.

Edna Tuvi