Jeesus soovis inimeste tähelepanu pöörata väga olulisele teemale. Nimelt, Iisraeli rahvas oli Jumala väljavalitud rahvas ning ”see, mida teatakse Jumalast, [oli] nende keskel avalik, Jumal [oli] seda neile avaldanud” (Rm 1:19).
Siiski, kui Jeesus tuli nende sekka, et kutsuda inimesi Jumala kuningriigist osa saama, olid just riigi vaimulikud juhid need, kes leidsid igasuguseid rumalaid vabandusi, et mitte osa saada kuningriigist, mida Jeesus kuulutas. Ühed vabandasid ennast sellega, et Jeesuses on kuri vaim, teised jälle, et Jeesus suhtleb liialt kahtlaste inimestega, kolmandad olid lihtsalt kadedad. Need olid absurdsed vabandused. Kuid nii nagu peo peremees ei soovinud, et pidu ära jääks, kutsudes pidusöögist osa saama ühiskonna heidikuid, nõnda kutsus ka Jeesus kuningriigist osa saama teistest hüljatuid: tölnereid, prostituute, vaeseid, vigaseid, patuseid. Paljud esialgsed kutsutud jäid pidusöögist/kuningriigist hoopiski ilma (Lk 14:24).
Mis saab olla olulisem Jumala kuningriigist (Mt 6:33)?
Aldar Nõmmik
In English