Mille eest ma tänan Jumalat

Kui ma palun: „Kallis Jumal, puuduta mu südant, et ma tõeliselt pöörduksin ja hakkaksin Sind tõeliselt taga nõudma,” siis Jumal teeb seda ja ma saan Talle kõiges tänulik olla. Tänulikkuse puudus on tänapäeval silmatorkav, seepärast on mul soov mõtiskleda sellel teemal.

Mida vanemaks ma saan, seda rohkem imestan, kui targad olid meie vanemad. Ema innustusel oli mul, väikesel tüdrukul, võimalus ära anda oma komm nn kotipoisile, kes sõjajärgsel ajal mööda maad rändas, otsides peavarju ja toitu.

Kui me suuremaks saime, saadeti meid ikka ja jälle kellelegi midagi viima.

Olen kogu elu tunnetanud armastust enda ümber, aga ma pole seda alati osanud hinnata. 34 aastat tagasi kavandasin projekti, mis ei saanud alatagi. Ma ei palunud eelnevalt Jumalalt õnnistust. … 25 aastat hiljem kavandasin jälle projekti ja ka see ei saanud alatagi. Jälle, ma ei palunud õnnistust. Esimesel korral tahtsin ennast aidata, teisel korral sõpra. Ei ole kasu ka tugevast tahtejõust, kui puudub Jumala õnnistus. See on isegi rumalus ja asjata ajaraiskamine. Mis kasu on edasimineku tuhinast, kui see lõpuks osutub mõttetu liikumise kohinaks kõrvades? Kui maasikate aeg on läbi, siis neid lihtsalt enam pole, pole mõtet otsidagi. Jumal aga hoolitseb meie eest, kohe küpsevad vaarikad.

Meie, täiskasvanud, püüame hoolitseda, et meie lapsed ei kasvaks viltuseks ei füüsilises ega vaimses mõttes. Isa taevas hoolitseb meie eest nii, et me peame hakkama saama nii ilusate kui viltustega – vahel naerdes, vahel nuttes. Vahel teeme ausamba enda jonnakusele, kangusele, uhkusele, kättemaksule. Jube haletsusväärne lugu. Hea on see, et Isa küsib meilt igal õhtul: „Kuidas sa hakkama said?” Meil on au vastata, kas me tõime Talle au või tegime Talle häbi.

Meie, kristlaste, asi ongi oma eluga teenida, tänada ja kiita Jehoova leeri väravais, et meie lastel ja lastelastel oleks rõõm sedasama teha. Me ei pea oma lapsi kallite andidega üle külvama, vaid pigem kasinusega, õpetamisega, armastusega neile võimalikult palju aega pühendama.

Jeesus oli hea, armastav, alandlik ja kõige tugevam. Nagunii tuleb otsus teha – hoida hea või kurja poole. Palun siiski alandlikkust, sest tahan olla hea ja tugevama poolel.

Meida Ruudna