Meie uurimisaine praegu ja tulevases elus

Sõnakuulmatus on sulgenud ukse tohutule hulgale teadmiste-le, mida oleks võinud Jumala Sõnast ammutada. Igavikus saame teada selle, mis oleks meie arusaamisele avatud, kui me oleksime siin vastu võtnud kõik võimaliku valgustuse. Arusaamine oma-korda tähendab kõigile Jumala käskudele kuuletumist. Jumala valitsemise plaani oleks saanud mõista. Taevane maailm oleks avanud uurimiseks oma armu ja au varaaidad. Inimolevused olek-sid olnud hoopis teistsugused kui praegu, nii välimuse, kõne kui ka laulu suhtes, sest tõe kaevandusi uurides oleksid nad õilistu-nud. Lunastuse saladus, Jumala tundmine ja Jeesus Kristus oma vahemehetöös, Kristuse, meie Lunastaja, lihakssaamine ja Tema lepitav ohver ei oleks meie mõistuses ebaselged nagu praegu. Me poleks neid mitte üksnes paremini mõistnud, vaid sootuks kõr-gemalt hinnanud.

Need teemad köidavad lunastatute südameid, meeli ja keeli läbi igaveste aegade ning neile avanevad üha uued arengud, mida Kristus soovis avada oma jüngritele, kuid neil polnud usku, et neid näha ja mõista. Igavesest ajast igavesti ilmuvad Kristuse täiu-se ja auhiilguse uued vaatepildid.

Vankumatu jumalakartlikkuse ja andekusega inimesed näevad vilksamisi igavesi asju, kuid nad ei mõista neid, sest nähtavad as-jad varjutavad nähtamatu au. Paljud arvavad, et inimese tarkus on kõrgem kui jumaliku Õpetaja tarkus. Nii peetakse aardeid sisaldavat Jumala õpperaamatut vanamoeliseks, ka igavaks ja iga-nenuks. Kuid need, keda Püha Vaim on ergutanud ja elavdanud, ei arva nii. Nad näevad hindamatut varandust ja on valmis müüma kõik, et osta põldu, millel see on. ...

Paljud joovad oru vähest, sogast vett, olles unustanud elava, puhta Liibanoni lume sulamisvee allika. Aga need, kes võtavad Jumala Sõna oma uurimisobjektiks, kes otsivad tõe aardeid, hin-davad õpetatavaid tõsiseid põhimõtteid ja imevad need endasse. Selle tagajärjel täituvad nad Kristuse Vaimuga ja vaadates muutu-vad Tema sarnaseks. Need, kes hindavad Sõna, õpetavad nagu jüngrid, kes olid istunud Jeesuse jalge ees ja harjutanud end Te-malt õppima, et nad võiksid tunda Teda, kelle õige tundmine on igavene elu. – Käsikiri nr 45, 30. märts 1898, „Peidetud varan-dus“.