Me ei ole kunagi üksi

Üks õde rääkis mulle kunagi ammu loo sellest, kuidas ta käis tihti ühte haiget vanakest vaatamas ja kuidas ta selle vanakese pärast sageli Jumalat palus. Kord ütles see vanake talle: „Täna sa ei tulnud üksi!“ Õe ennastsalgav armastus oli selle vanakese surma palge ees tuttavaks teinud Temaga, kes oli alati olnud õega kaasas ja kes soovis jääda ka selle vana inimese koju ja südamesse.

Soovin ka sulle, hea lugeja, igatsust selle imelise Rõõmustaja kohaloleku järele. Ta ootab sinu kutset, et võiksite koos edasi minna – koos Rõõmustajaga jagama rõõmu päästest! Ja et inimesed sinugi ümber võiksid sind vastu võtta sõnadega: „Sa ei tulnud üksi!“

Eha Lobjakas