Raske katsumus või varjatud õnnistus I

Avaldatud 30.6.2011, rubriik Päeva sõna

„Aga meie Issand Jeesus Kristus ise ja Jumal meie Isa, kes on meid armastanud ja armust meile andnud igavese julgustuse ja hea lootuse, julgustagu teie südant ja kinnitagu teid igasuguses heas teos ja sõnas” (2Ts 2:16, 17).

Pikaajalises uuringus 180 USA nunna seas jõudsid teadlased järeldusele, et positiivsete tunnete nagu õnne, lootuse ja armastuse kogemine varajases täiskasvanueas tagavad pikema eluea.

Lootus hoiab meid elus. See ei ole meie jaoks vähem oluline kui õhk, mida hingame, või vesi, mida joome. Sõjakirjeldustest teame, et sõjavangid, kes kaotasid lootuse, kaotasid ka oma elu. Sotsioloogide hinnangul võtab suur osa noortest endalt elu depressiooni või lootusetusetunde pärast.

Nende jaoks, kellel Piibel, ei ole lootus võõras sõna.

30. aprillil 1944. aastal lasti Teise maailmasõja ajal lendur Ed Northern Prantsusmaal Dunkirki kohal alla. Tõenäoliselt sai ta surma, sest teda ei leitud kunagi. Tema paberite hulgast leiti käsitsi kirjutatud palve. See sisaldas sõnumit ja paljastas eluhoiaku, mis julgustab ja innustab üha: „Kallis Jumal, aita mul saavutada elus midagi tõelist. Ma ei soovi kerget tööd. Tahan anda Sinule tagasi kõik, mida Sina oled andnud minule. Pane mind sinna, kus Sa vajad mind. Kui Sa annad mulle raske töö, tänan Sind usalduse eest. Aita mul meeles pidada, et mul ei tarvitse iialgi kohata midagi sellist, mida Sina ja mina koos ei suudaks lahendada. Aita mul pidada probleeme väljakutseks ning mõista, et ma ei saa kõrvale jääda ebaõnnestumistest, vastuseisust ja raskustest. Ja aita mul olla tänulik selle eest.

Aita mul olla õiglane ja aus. Tehku teised mida tahes, aita minul tegutseda õigesti. Ja lõpuks, Issand, kui mind lükatakse täiesti kõrvale, või kui haigus või vanadus teevad mind abituks, aita mul harjuda sellegagi.

Ja kui pimedus laskub, võitlus lõpeb ja mina lahkun, ei soovi ma mingeid üleliigseid auavaldusi. Soovin vaid teada, et olen Sinu meelest elanud täiuslikku elu.”

Kas tänase päeva ebameeldivad kogemused täidavad täiesti meie mõtteid ja kas need takistavad nägemast kaugemale? Vahel me ei suuda näha hetkemurest, äsjasest ebaõnnestumisest või raskest pettumusest kaugemale. Kuid on hämmastav kogeda, kuidas erinevad seigad võivad paista teistsugustena nädala või kuu pärast. Hiljem võime ehk koguni märgata, et meie läbitud raske katsumus oli hoopis varjatud õnnistus!

David Nõmmik