KRISTUS TEAB TÄPSELT, KUIDAS AIDATA MEIL VÕITA

Me ei peaks esitama oma palveid Jumalale selleks, et järele proovida, kas Ta oma tõotuse täidab, vaid sellepärast, et Ta selle täidab; mitte, et järele proovida, kas Ta meid armastab, vaid sellepärast, et Ta meid armastab.

“Taas võttis kurat tema kaasa ühe määratu suure mäe tippu … ning ütles talle: “Selle kõik ma annan sinule, kui sa maha langed ja mind kummardad.”

See oli Saatana tipp-pingutus. Ta pani sellesse kogu oma petliku jõu. See oli lendava mao võlujõud. Ta pingutas jõudu Kristuse kütkestamiseks, et sundida Teda Tema tahet Saatanale alistama. Oma nõrkuses haaras Kristus kinni Jumalast. Jumalikkus sähvatas läbi inimlikkuse. Kristus seisis seal taevaste vägede Käskijana ning Tema sõnades avaldus vägi: “Mine minema, saatan, sest kirjutatud on: Kummarda Issandat, oma Jumalat ja teeni ainult teda!”

Saatan tegi küsitavaks Jeesuse Jumala Pojaks olemise. Tema jalamaidne minemasundimine oli tõend, millele tal polnud võimalik vastu panna. Tal ei olnud väge Kristuse korraldusele vastu hakata. Alandusest ja raevust tõmmeldes tuli tal maailma Lunastaja juurest lahkuda. Kristuse võit oli niisama täielik kui oli olnud Aadama kaotus.

Kristus teadis eesseisvaid pikki võitluseaastaid inimeste ja nende salakavala vaenlase vahel. Tema on kõigi pelgupaik, kes kiusatustest rünnatuna Teda appi hüüavad. Kiusatused ja katsumused tabavad meid kõiki, kuid me ei tarvitse vaenlasele kaotada. Päästja on saavutanud võidu meie eest. Saatan ei ole võitmatu. Päev päeva järel läheneb ta neile, kes on katsumuses, püüdes oma salakavalusega nende üle peremehetseda. Tema süüdistusjõud on suur ning just selles valdkonnas saavutab ta kõige enam võite. Kristust kiusati, et Ta teaks, kuidas aidata inimesi, keda samuti kiusatakse. Kiusatus ei ole patt; patt seisneb kiusatusele alistumises. Inimese jaoks, kes Jeesust usaldab, tähendab kiusatus võitu ja suuremat jõudu.

Kristus on valmis andestama kõigile, kes Tema juurde tulevad ja oma patud üles tunnistavad. Võitlevale, proovilepandud inimesele kõlavad sõnad: “Või olgu siis, et haaratakse kinni minu kaitsest, tehakse minuga rahu – jah, minuga tehakse rahu.” Tänu Jumalale, et meil on ülempreester, kes tunneb kaasa meie nõrkustele, kuna Teda kiusati kõigiti nagu kiusatakse meid. – Käsikiri 113, 1902.