Paulus väljendab tänases salmis mõtteid, mida me mujal Uues Testamendis ei kohta. Ta ütleb, et tal on teha preestritöö usklike heaks.
Preestritöö on Piiblis Vanas Testamendis leviitidest preestrite ülesanne ja Uues Testamendis Jeesuse, meie ülempreestri ülesanne. Vanas Testamendis seisis preester Jumala ja patuse vahel. Uues Testamendis on preestritöö lõpetatud. Iga usklik on preester Jumala ees (1Pt 2:9), kuna ta võib Jeesuse läbi astuda otse Jumala ette. Kristuse ristiohvrist saadik on lõppenud kõik teised ohvrid ja kõik preestriseisusesse puutuv, peale Kristuse enda, nagu kirjutab Kiri heebrealastele.
Kui preesterlus kuulub aga minevikku, mida peab siis Paulus silmas, öeldes, et ta teeb preestritööd? Nagu tavaliselt, leiame vastuse kontekstist. Paulus nimetab kaht konkreetset ülesannet seoses „preestritööga”. Esimene on juhendamine. Tema ülesandeks oli evangeeliumi kuulutamine. Kuid selle ülesande kirjeldamiseks poleks vaja olnud nimetust „preestritöö”. Tundub, et hoopis teine ülesanne on see, mida saab kirjeldada sõnaga „preestritöö”. Paulus ütleb, et osa tema tööst oli paganate ohvri meelepäraseks tegemine. Ilmselt viib Paulus meid siin tagasi Rm 12:1 keele juurde, kus ta manitseb roomlasi „tooma oma ihud elavaks... ohvriks”. Seega, Paulus kuulutas paganaile evangeeliumi, et nad võiksid ennast Jumalale ohvriks tuua. Looma ohverdamise asemel pidid nad andma iseennast – oma ihu, hinge ja vaimu – vaimulikuks jumalateenistuseks (Rm 12:1).
Kuidas võisid nad aga teada, et Jumal nende ohvri vastu võtab? Apostel ütleb tänases salmis, et nad olid „Püha Vaimu läbi pühitsetud”.
Kiitus Jumalale! Vaim teeb meid vastuvõetavaks Jumalale, kui me võtame Jumalalt vastu õigeksmõistmise läbi Kristuse ohvri. Päästeplaan on niivõrd oluline, et Paulus kujutab kõiki Kolmainsuse liikmeid selle osalistena. Apostel oli Kristuse sulane, ohverdas Jumal Isa läbi ohvri, mis oli pühitsetud Püha Vaimu poolt.