Kadumatu pärand

Lunastuse eesmärk ei ole üksnes patu hävitamine, vaid inime-sele ka nende vaimuannete tagasiandmine, mille ta on patu takis-tava väe tõttu kaotanud. Raha ei saa järgmisesse ellu kaasa võtta, seda pole seal vaja. Kuid head teod, mis on tehtud Kristusele hin-gi võites, Jumala usaldatud varanduse ustav investeerimine – need kantakse taevastesse õuedesse. Inimesed, kes kulutavad Issanda ande omakasupüüdlikult iseenda heaks, jättes oma kaasinimesed abita, ning kes ei tee midagi Jumala töö edendamiseks meie maailmas, häbistavad oma Loojat. Nende nimede taha on kirju-tatud „Jumala röövimine“.

Vaesus ei ole patt, kui inimesed pole just hooletult ise endale vaesust kaela toonud. Ja isegi siis antakse neile andeks, kui nad kahetsevad. ... Need, kes usuvad Kristusesse kui oma isiklikku Päästjasse, on Jumala pärijad ja Kristuse kadumatu pärandi kaas-pärijad, isegi kui nad maailmas on madalal positsioonil. Neil on kindlustuspoliis igavesele elule.

Kui apostel Peetrus on loetlenud nende inimeste eesõigusi, kes lisavad oma iseloomu pidevalt kristlikke omadusi, teatab ta, et Jumal tegutseb selle nimel, et kõike mitmekordistada: „Armu ja rahu saagu teile rohkesti Jumala ja Jeesuse, meie Issanda tundmi-se kaudu! Tema jumalik vägi on meile kinkinud kõik, mis on vajalik eluks ja vagaduseks, tema tundmise kaudu, kes meid on kutsunud omaenese kirkuse ja väärikusega. Sel viisil on meile kingitud kõige kallimad ja suuremad tõotused, et te nende kaudu võiksite põgeneda kaduvusest, mis valitseb maailmas himude tõt-tu, ja saada jumaliku loomuse osaliseks. Just seepärast te peategi olema kõigiti valmis arendama oma usus voorust, vooruses tun-netust, tunnetuses kasinust, kasinuses kannatlikkust, kannatlik-kuses vagadust, vagaduses vennalikkust, vennalikkuses armastust, sest kui teil seda kõike on, ja veel rikkalikult, siis te ei jää laisaks ega viljatuks meie Issanda Jeesuse Kristuse tundmises; kuid kellel seda pole, on pime ja lühinägelik; ta on unustanud, et on puhas-tatud oma endistest pattudest. Seepärast, vennad, olge veelgi in-nukamad kindlustama oma kutsumist ja äravalimist, sest kui te seda teete, ei väärata te iial. Sest nõnda võimaldatakse teile takis-tamatu sissepääs meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse igavesse kuningriiki“ (2Pt 1:2–11). Siin on meie elukindlustuspoliis. Kas me ei peaks tegutsema Jumala plaanis, et seda endale kindlusta-da?

Inimene on Jumala südamele alati kallis. Maailma Looja tuleb armulikult ligi ja veelgi lähemale neile kõigist rahvustest inimes-tele, kes võtavad Jeesuse vastu isikliku Päästjana. ...

See, mis on inimeste hulgas kõrgelt hinnatud, on Jumala sil-mis põlastusväärne. Kristus küsib: „Mis kasu on inimesel sellest, kui ta võidaks terve maailma, aga teeks kahju oma hingele? Sest mis oleks inimesel anda oma hinge lunahinnaks?“ (Mk 8:36, 37). – Käsikiri nr 6, 31. jaanuar 1899, „Vaene rikas mees“.