See ei ole ilus pilt. Tegelikult ei kõla see eriti tekstina, mis paneks vaimulikult mõtisklema.
Kuid oota. Sõnum läheb veelgi hullemaks. Paulus annab nimekirja inimeste skandaalsetest omadustest: „Nad on tulvil igasugust ülekohut, kurjust, ahnust ja tigedust, täis kadedust, tapmist, riidu, kavalust, kiuslikkust, nad on keelekandjad, laimajad, Jumala vihkajad, julmurid, ülbed, kelkijad, halva peale leidlikud, vanematele sõnakuulmatud, mõistmatud, truudusetud, leppimatud, halastamatud” (Rm 1:29–31).
Apostel tahab näidata inimestele, mis juhtub, kui nad jätavad Jumala oma elust välja. Üks elu irooniline tõde on, et patt sünnitab pattu. Kui inimene või ühiskond on kord patuteele asunud, on järjest lihtsam teha kurja. Varsti muutub kuri normaalseks.
Inimesed alustavad patustamist, nagu William Barcley ütleb, „kartliku teadmisega” sellest, mida nad teevad, kuid aja möödudes teevad nad pattu ilma pikemalt mõtlemata. Patustamisest saab eluviis.
Lõpptulemuseks on, nagu Paulus räägib hiljem Kirjas roomlastele, et kõlbeliselt rikutud inimesest saab patu ori.
Seega saame kasutada Jumala armu vabalt valida sellisel viisil, et lõpuks saab see võimuse meie vabaduse üle ning meist saavad patu orjad. Ja nagu Eeva avastas – patt on alati vale. Kuigi madu lubas talle, et kui ta lükkab Jumala eemale, siis tema silmad lähevad lahti ning ta saab Jumala sarnaseks, oli lõpptulemuseks mitte igavik, vaid surm. Patt tõotab täiuslikumat elu ja õnne, kuid viib hävinguni. Kadunud poeg avastas selle. Ta astus vabaduse teele, et võtta elust kõike, kuid ta lõpetas, süües sigadega ühest künast. Piibel ütleb meile, et ta jõudis järeldusele, et parem on olla alam oma isamajas (Lk 15:17).
Selles on mõte. Mõtle, kuhu Paulus tahab Kirjaga roomlastele jõuda. See ei ole kiri patust, vaid päästmisest. Paulus kirjeldab seda, millest Jumal tahab meid päästa, kui võtame Tema pakkumise vastu. Just nagu Tema eemaletõukamine juhib patu allakäigu astmetele, juhib Tema vastuvõtmine õigusele. See on roomlastele kirjutatud kirja sõnumiks. See on sõnum, mida meie maailm täna nii ääretult vajab. Ning see on sõnum, millest pean ka isiklikult kinni haarama.