Pääste on lähedal

Ühes Ameerika ajalehes ilmus kunagi huvitav lugu naisterahvast, kes sõitis üksi kiirteel. Oli öö ning liiklus hõre. Tagant lähenes kombile suur järelhaagisega veoauto ning alustas möödasõitu. Niipea kui ta jõudis naise autoga kohakuti, kostis pneumaatiliste pidurite vali sisin. Sellest hetkest alates veduk otsekui klammerdus eessõitva masina sappa. Suure masina tuled paistsid eessõitva masina salongi muinasjutulise koletise põletavate silmadena. Naine lükkas tagavaatepeegli kõrvale, püüdes sellesse mitte vaadata. Kummaline lugu, mõtles ta. Miks veoautojuht möödasõidu nii järsku lõpetas? Mida peaks selline kummaline jälitamine tähendama? Naine püüdis end rahustada mõttega, et too autojuht otsustas ehk aeglasemalt sõita. Naine vajutas vahemaa suurendamiseks gaasipedaalile. Koheselt tugevnes ka suure masina võimas mürin ning vahemaa oli taas endine. Naise närvid tõmbusid üha enam pingule. Tuli mõte, et ehk sõitis ta liiga kiiresti ja suurel masinal oli raske möödasõitu sooritada. Ta aeglustas autot ja sama tegi ka tema järel olev hiiglane. Paanika muutus peaaegu talumatuks. Mida teha? Ees ilmus nähtavale kõrvalteele keeramise märk. Autorataste vilisedes pööras naine rooli järsult paremale. Mitmetonnise järelhaagisega auto tegi sedasama ning järgnes talle. Ees paistsid tankla päästvad tuled. Selle vahetus läheduses vajutas naine kõigest jõust pidurile, avas järsu liigutusega ukse ja sööstis valjult appi karjudes bensiinijaama poole.

Pidurite sisina saatel peatus ka veoauto ning sellegi juht hüppas kabiinist välja ja jooksis naisele järele. Kuid jõudnud tema autoni, tõmbas kiire liigutusega auto tagumise ukse lahti ja tiris sealt välja mehe, kes kükitas istme taga.

Hiljem selgus, et mees ronis naise autosse hetkel, mil auto oli valveta, ning peitis ennast kavatsusega parajal hetkel naist rünnata. Veduki juht aga märkas möödasõitu alustades mehe kummalist asendit autos ja, mõistes olukorda, otsustas päästa mitte midagi aimava naise selle kurjategija käest. Naine põgenes inimese eest, kes tahtis teda aidata ja päästa!

Mõtlen mehele, kes elas Piibli patriarhide ajastul. Ta oli jõukas maaomanik, austatud ja armastatud oma kaasmaalaste seas. Ta oli mees, kelle kohta Jumal ütles: „Tema sarnast maa peal ei ole; vaga ja õiglane, kardab Jumalat ja hoidub kurjast” (Ii 1:8).

Iiobi elu kulges sujuvalt ja vaikselt. Aga siis juhtus midagi, mis vapustas seda meest hingepõhjani. Ta märkas, et teda jälitatakse ja üks kummaline õnnetus järgnes teisele. Iiobi arvates oli tema jälitajaks Jumal, kes soovis talle halba. Kui Iiob oleks teadnud, et tema elu varjus, tema selja taga, kükitab õel vaenlane ning just tema ja mitte Jumal on olnud majandusliku olukorra laastajaks, laste hävitajaks ning raske haigusega lööjaks, poleks ta käitunud nii, nagu käitus.

Lõpuks sai Iiob aru, kes on tema tõeline heategija ja Päästja ning kes vihatuim vaenlane. Tema Jumal on minu Jumal: Ta soovib mulle head. Ülista Jumalat Tema suure hoole ja armastuse eest juba praegu, ootamata, mil tänamine muutub nii ülivõimsaks, et kaja jõuab Looja suure universumi kõige kaugema galaktikani.

Viktor Noginovski