JEESUS SAAVUTAS MEIE JAOKS VÕIDU

Ühelgi teisel ajal pole olnud kristlastest meestel ja naistel nii suurt vajadust selge vaimuliku nägemise järele kui praegu. Ohtlik on Kristust ainsakski hetkeks silmist kaotada. Tema järelkäijad peavad Teda tuliselt paluma ja uskuma ja armastama. …

Saatan nõudis Kristuselt imetegu Kristuse jumalikkuse tõestamiseks. Kuid suurim kõigist imetegudest – kindel toetumine tõsiasjale “nõnda ütleb Issand” –, oli tõestus, millele polnud võimalik vastu vaielda. Seni, kuni Kristus niisugust hoiakut omas, ei saanud kiusaja Temast võitu.

Kristust rünnati rängimate kiusatustega just Tema suurima nõrkuse hetkel. Nii arvas Saatan ülekaalu saavat. Nii oli ta saavutanud võite inimeste üle. Kui jõud rauges ja tahtejõud nõrgenes, kui usk Jumala abisse lakkas, võitis ta neid, kes olid seni kaua ja vapralt õiguse eest seisnud. Mooses väsis Iisraeli neljakümneaastasel kõrberännakul, kui ta usk hetkeks klammerdumise Igavesse Väesse vallandas. Ta komistas otse Tõotatud maa piiril. Nii juhtus ka Eelijaga, kes oli seisnud kohkumatult kuningas Ahabi ees. Eelija oli seisnud silmitsi kogu Iisraeli rahvaga ja neljasaja viiekümne Baali prohvetiga. Pärast kohutavat päeva Karmeli mäel, kus valeprohvetid tapeti ja rahvas Jumalale ustavust kuulutas, põgenes Eelija oma elu pärast ebajumalaid teeniva Iisebeli ähvarduste eest. …

Alati, kui kellegi elutaevas kattub tumedate pilvedega, kui olukorrad meid rõhuvad, kui maadleme vaesuse või muu hädaga, on Saatan kohal, et meid kiusata ja ahistada. Ta ründab meid meie iseloomu nõrgimatest kohtadest. Ta püüab kõigutada meie usaldust Jumalasse, kes lubab meile selliseid olukordi tulla. Meid kiusatakse väljendama usaldamatust Jumala vastu, kahtlema Tema armastuses. …

Kristus kuulutas kiusajale: “Mine minema, saatan.” … Nii võime ka meie seista vastu kiusatusele ning sundida Saatanat lahkuma. Jeesus saavutas võidu alistumisega Jumalale ja usu läbi Temasse. Apostel ütleb ka meile: “Alistuge siis Jumalale! Pange vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest.” Me ei saa end ise kiusaja võimusest vabastada. Ta on inimolemuse alistanud ning kui me püüame talle vastupanu osutada omaenda jõuga, langeme tema saagiks. Aga “Issanda nimi on tugev torn: sinna jookseb õige ja leiab varju.” Saatan väriseb ja põgeneb nõrgimagi inimese juurest, kes leiab endale selles vägevas nimes varjupaiga. – Käsikiri 15, 1908.