Rõõmusõnum Patmoselt

(Ilm 22:20, 21)

Üks naine kirjutas kord kuulsale kolumnistile Ann Landersile oma elu parimast kogemusest. See juhtus New Yorgi bussis. „Oli külm ja vihmane õhtu ning minu sünnipäev. Kuna olin just koli-nud Phoenixist New Yorki, olin selles suures linnas üksi ja õnnetu ning tundsin koduigatsust. Läksin Columbus Circle’i juures rah-vast täis bussi. Ainuke vaba iste oli taga, teiste igavlevate ja külme-tavate reisijate taga, ühe vana mehe kõrval.”

Naine võttis nukralt istet. Tema üllatuseks pöördus vanem mees tema poole ja ütles: „Sa paistad kurb. Mis lahti?”

Puudutatud võõra inimese osavõtlikkusest, puistas ta oma sü-dant, kuni hakkas nuuksuma. Naine ütles lõpuks: „Mul on kodu-igatsus ja mul on külm. Täna on minu sünnipäev ja keegi ei hooli sellest!”

Pisarad voolasid ja terve buss jäi vaikseks. Siis hakkas mees laulma: „Palju õnne sulle...” Temaga ühines ka teisi, kuni kõik bussis laulsid: „Palju õnne, kallis... Palju õnne sulle!”

Sellele järgnes aplaus ja naer.

Naine lõpetas oma kirja Ann Landersile: „Mind külvati üle heade soovide ja sõbralike naeratustega kogu tee kuni minu peatu-seni 72. tänava ja Broadway ristmikul. See oli parim sünnipäeva-kink, mille ma eales saanud olen.”

Kaastundel on ravivad omadused. See lugu üksikust naisest näitab, et kaastunne leevendab valu, vähendab hirmu, pehmendab lööki ja kergendab muret. Meie maailm vajab alati kaastundlikke inimesi – neid, kes on teadlikud teiste inimeste kannatustest ja kes on tahtlikud neid leevendama.

Meie teekond läbi Ilmutusraamatu on olnud nagu Ameerika mägedel, täis sõda, näljahäda, nuhtlusi, metsalisi, maavärisemisi ja kõrvetavat tuld. Kõige selle keskel oleme püüdnud hoida tähele-panu raamatu peamisel teemal, Jeesuse Kristuse ilmutusel. Raama-tu nuhtlused demonstreerivad Tema päästvat väge. Seepärast ei ole sellise seiklus-märuliraamatu – nagu Ilmutusraamat on – lõpetamine armuga kontekstist väljas. Arm on jumaliku ligioleku ja väe ilming, lahkuse, halastuse ja hea tahte väljendus. Suurepärane tõlgendus oleks „tervistav kaastunne”, just see, mille osaliseks sai see naine bussis.

Ilmutusraamat lõpeb ja ma kutsun sind üles imema endasse Jeesuse Kristuse tervistavat kaastunnet. Lase Tal parandada oma haavad, leevendada valusid ja kinnitada sinu väärtust inimesena. Ei ole paremat sõpra hädas.

Issand, ma tänan Sind Sinu vastupandamatu armu eest. Ma võtan selle vastu kogu oma südamega.