Jumal – Looja

1Kr 8:5-6 on kirjutatud: „Jah, kui olekski nõndanimetatud jumalaid, olgu taevas või maa peal, nõnda nagu inimeste meelest on jumalaid palju ja isandaid palju, siis meie jaoks on ometi ainult üks Jumal, Isa, kellest on kõik asjad, ja meie tema juurde teel, ning üks Issand, Jeesus Kristus, kelle läbi on kõik, ja ka meie tema läbi.“

On kolm jumalikku isikut: Isa, Poeg ja Püha Vaim, ometi pole kolme Jumalat, vaid üks Jumal on kolmes isikus (nagu me eelmises artiklis täheldasime). Selle kohta kasutatakse Piiblis mitteesinevat sõna Kolmainsus. Inimmõistusele on see hoomamatu, aga tegelikult on talle hoomamatu vist küll enamvähem kõik Jumalasse puutuv. SP Adventistide Koguduse korras esinevate koguduse põhiliste uskumuste peatükis on Jumala kohta öeldud: „On olemas üks Jumal: Isa, Poeg ja Püha Vaim – kolme igavese Isiku ühendus. Jumal on surematu, kõikvõimas, kõiketeadja, üle kõige ja alati kohalviibiv. Ta on lõpmatu ja inimlikult haaramatu, siiski tuntud oma eneseilmutuse kaudu. Ta väärib igavesti kummardamist, austamist ja teenimist kogu loodu poolt.“ Paulus kirjutas: „Aga ajastute Kuningale, surematule, nähtamatule, ainsale Jumalale olgu au ja kirkus igavesest ajast igavesti! Aamen.“ (1Tm 1:17)

Harilikult mõeldakse Jumala all Jumalat Isa, seda nii Piiblis kui ka meie igapäevases kõnes. Nii on ka tsiteeritud kirjakohas. Väites, et inimeste meelest on jumalaid palju ja isandaid palju, ei pea Paulus silmas maiseid isandaid – inimesi, vaid „jumalikke“ isandaid, keda oli palju vaid inimeste meelest. Maiseid isandaid oli ja on ka kristlastel rohkem kui üks, aga jumalikke isandaid on Pauluse sõnul meie jaoks ainult üks – Issand Jeesus Kristus. Peab mainima, et kuigi tiitlit Issand kasutatakse Uues Testamendis valdavalt Kristuse kohta, eriti pärast seda, kui Ta avalikult tegutsema hakkas, kasutatakse seda ka Jumal Isa kohta. Jeesuse sünni puhul kuulutas ingel karjastele: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.“ (Lk 2:10-11) Kõik Jeesust uskujad ei pidanud Teda mitte jumalikuks olendiks, vaid lihtsalt Jumala saadikuks, küll aga Tema lähemad jüngrid, nagu leiame Mt 16:16: „Siimon Peetrus kostis: „Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.““ Jh 13:13 ütles Jeesus oma jüngreile, et Teda Issandaks hüüdes teevad nad õigesti: „Te hüüate mind „Õpetaja“ ja „Issand“, ja seda te ütlete õigesti, sest see ma olen.“ Lk 10:21 aga leiame, et Jeesus ise kasutas sama tiitlit Jumal Isa kohta: „Selsamal tunnil juubeldas Jeesus Pühas Vaimus ja ütles: „Ma tänan Sind, Isa, taeva ja maa Issand...““ Tiitlit Issand kasutatakse ka lihtsalt Jumala sünonüümina. Ap 4:24 loeme: „Aga seda kuuldes tõstsid need ühel meelel häält Jumala poole, öeldes: „Issand, sina, kes sa oled teinud taeva ja maa ja mere ja kõik, mis on nende sees...““ Mt 1:20,22 loeme Jumala ingli ilmumisest Joosepile unes: „Aga kui ta seda mõtles, vaata, siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: „Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest Laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust... Kõik see sündis, et läheks täide, mida Issand on rääkinud prohveti kaudu...““ Mõnikord, kui on kindel soov teada, keda jumalikest isikuist mõnes kirjakohas silmas peetakse, peab selle üle lausa mõtlema ja juurdlema. Kuna tegu on jumalike isikutega, kes tegutsevad alati üksmeelselt koos, siis tegelikult polegi oluline, keda neist just silmas peetakse või mõeldakse Kolmainu Jumalat üldiselt.

Jumal on Looja. Seda tähendab Pauluse ütlemine Jumal Isa kohta: „meie jaoks on ometi ainult üks Jumal, Isa, kellest on kõik asjad“. SP Adventistide Koguduse korras on Jumal Isa kohta öeldud: „Jumal igavene Isa on Looja, kogu loodu allikas, ülalpidaja ja valitseja. Ta on õiglane ja püha, halastaja ja armuline, pikameelne ja rikas püsivast armastusest ning ustavusest. Omadused, väärtused ja võimed, mis iseloomustavad Poega ja Püha Vaimu, ilmutavad ühtlasi ka Isa olemust.“ Ilmutusraamatus öeldakse: „Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma au ja austust ja väge, sest sina oled loonud kõik, kõik olev on loodud sinu tahtmise läbi!“ (Ilm 4:11) Isa ei tegutsenud Loojana üksi. Piibel algab sõnadega: „Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal.“ (1Ms 1:1-2) Kindlasti ei hõljunud Vaim seal niisama. Tal oli loomistöös oma osa. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et heebrea keeles on Jumal mitmuses. Inimese loomise kohta aga ütles Jumal: „Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!“ (1Ms 1:26) „Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.“ (1Ms 1:27) Uuest Testamendist leiame, et loomistöö teostaja oli Poeg. „Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures. Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi. ... Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõtt.“ (Jh 1:1-3,14) Sama Paulus, kes ütles, et „meie jaoks on ometi ainult üks Jumal, Isa, kellest on kõik asjad,“ ütles Jeesuse kohta: „Tema on nähtamatu Jumala kuju, kogu loodu esmasündinu, sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevais ja maa peal, mis on nähtav ja nähtamatu...“ (Kl 1:15-16)

Looja armastab oma loodolevusi ja hoolib neist. Ta armastab ka neid, kes on Tema vastu eksinud ja hoolib neist. Moosesele rääkis Jumal endast: „Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu, aga kes siiski ei jäta süüdlast karistamata...“ (2Ms 34:6-7) Et Ta võiks andestada ega peaks süüdlast karistama igavese karistusega, saatis Jumal oma Poja inimest päästma. Johannese evangeeliumist leiame Piibli kuldsalmiks nimetatu, Jh 3:16: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.“ Paulus kirjutab 1Tm 2:4, et Jumal „tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele.“ Oma esimeses kirjas ütleb Johannes: „Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat, sest Jumal on armastus.“ (1Jh 4:8)