Voldemar Viirsalu: Tormihoiatus

Avaldatud 5.11.2006, allikas Meie Aeg, autor Voldemar Viirsalu

Käesoleva aasta oktoobritorm ei tulnud ootamatult. Inimesi hoiatati ja anti sellest avalikult teada. Ent ometi saabus selline loodusjõudude möll paljudele ootamatult. Torm tõi kaasa varalisi kaotusi ja hingelisi traumasid. Mitmetel majadel lendasid ära katused, teedele langesid suured puud, paljud inimesed pidid elama mitu päeva pimedas.

Tavaliselt on enne suuri torme ilm ilus; inimesed on enesekindlad ega pööra hoiatusele tähelepanu.

Selle tormi tagajärjed aga panid inimesi muretsema. Kuna ilm ei rahunenud, siis võidi oodata uusi tormihooge. Vestlused päästetöötajatega toimusid umbes selliselt:

"Kas on lähiajal oodata uusi torme?"

"Meie prognoosid küll kinnitavad seda."

"Mille põhjal need prognoosid saadakse?"

"Ilmajaam teatab õhurõhu järsust langusest."

Võime olla kindlad, et suurte katastroofide eel antakse tõendid nende tulekust, mille põhjal saab anda ka "tormihoiatuse".

Me oleme kuulnud, et suurem kõikidest "tormidest", mis tulemas, on maailma hukkumine ja see tuleb "äkitselt"... "kõikide peale, kes maa peal elavad" (Lk 21:34.35). Selle tulekust ei ole jätnud Jumal meid hoiatamata. Ta on oma Sõna, Piibli kaudu sellest avalikult teada andnud. Ta ei soovi, et "ükski inimene peaks hukkuma, vaid et tal oleks igavene elu".

Iga inimene, kes on teadlik mingi õnnetuse tulekust, on kohustatud sellest teistele teatama, sest muidu langeb kaasinimese surma süü temale. Meie kuukirja nimeks on teadlikult valitud Meie Aeg, sest selles kirjutatakse käesoleva aja sündmustest ja ka "globaalsest tormist", mis on tulemas. Sellega oleme võtnud endale suure vastutuse: "Minge kõike maailma ja kuulutage!" (Mk 16:15).

Ka meie lapsed peaksid olema teadlikud Jumala plaanist selle maailmaga, teadma, miks ikkagi saadab Jumal maailmale taolise "kataklüsmi“. Riigikogu liige Avo Üprus rääkis raadios vajadusest tuua koolide õppekavadesse sisse religiooniõpetus. Ka rahvaküsitlused on näidanud, et suurem osa eesti inimestest tahab midagi teada Jumalast. Kahjuks häbenetakse sellest rääkida.

Kuidas neid ilusaid tundeelamusi ellu äratada ja jumalikus rütmis helisema panna?

See on vaid võimalik siis, kui "päästja" teeb oma tööd armastusest Jumala ja inimeste vastu, aidates neid, kes vahel on tõrksad ja vastupanijad. Jeesus, meie Lunastaja, ütles: "Kui palju kordi ma olen tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pesakonna tiibade alla, ent teie ei ole tahtnud" (Mt 23:37). Igal eneseohverdusel ja armastuses tehtud teol on siiski ka tasu. Tuleb aeg, mil "päästjad lähevad üles Siioni mäele" (Ob 21). Kõige suurem rõõm on aga "päästjal" siis, kui näeb hukkumisest pääsenud sõpru.

II Maailmasõjast pääsenud tegid hauamaketi Westminster Abbey´s neile, kelle langemine andis neile võimaluse edasi elada. Sellele oli kirjutatud: "Greater love has no man...that a man lay down his life for his friends" (Jh 15:13). Armastus on võim, mis päästab meie sõpru ka tulevasest hukatusest.

Jeesus andis kõigile oma sõpradele ülesande: "Minge ja kuulutage!" Kui naabrimehe, meie sõbra, maja põleb, siis läheme, vaatamata käsilolevale tööle, talle appi. Lugegem nõuannet, mis on antud meile: "...majast majja käia, et tegutseda targalt perekonnaringides", "rajades uusi gruppe" (E. White „Tunnistused“ 126.122). Nõnda võidame paljusid hukkumisest.

Aga kui meie ees on uksed suletud? Kui inimesed ei taha meid kuulda?

Saksa evangelist Armin Danz, kes rajas uue koguduse Leverkusenis, kirjutab: „Ma olen 2ooo -3ooo korda vajutanud inimeste korterite uksekellanuppudele. Nendest kordadest avati mulle 500 korral ja 300 korral laskuti minuga ka vestlusse. Nendest 60-le võisin jätta vaimuliku raamatu. Lõpuks on mul nüüd 9 inimest, kellele piiblitunde pean, üks paar käib minu juures abielu-eelsel kursusel. Väike edu alguses annab mulle julgust seda tööd edasi teha“ (Adventecho, aug 2006).

"Kes tegutseb ühe hinge päästmiseks, võib rõõmu tunda, et Jumala inglid panevad suure huviga tema püüdeid tähele." "Ühel Jumala riigi jaoks päästetud hingel on suurem väärtus kui kõigel maisel rikkusel." (E. White „Tunnistused“ 127.121).

"Teie aga, vennad, ei ole pimeduses, nii et see päev saaks teid tabada nagu varas. Teie kõik olete ju valguse lapsed ja päeva lapsed. Meie ei ole öö ega pimeduse lapsed. Niisiis, ärgem magagem, vaid olgem ärkvel..." (1Ts 5:3, 4)

Jaga Facebookis
Veel samalt autorilt
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat