Soome noortelaagri peakõneleja oli Krõõt Lõbus

Avaldatud 7.7.2021

Seitsmenda päeva adventistide koguduste Eesti liidu noortetöö juht Krõõt Lõbus oli 25.–27. juunini Kallioniemis toimunud Soome täiskasvanud noorte laagri peakõneleja. Krõõdale esitas küllakutse Soome uniooni endine noortejuht Jani Virolainen. „Me töötasime koos Trans-Euroopa divisjoni unioonide noortejuhtide kogunemisel. Jani küsis, kas ma sooviksin nende noortelaagrisse kõnelema minna,“ rääkis Krõõt. „Kui Jumal kutsub, siis tahan ikka minna. Alguses ei olnud üldse kindel, kas ma saan minna, kuna koroona tõttu olid piirid kinni, paar päeva enne laagrit sain teada, et saan ikka minna.“

Soomes on kaks noortelaagrit: üks on mõeldud noortele täiskasvanutele vanuses 18+ ja teine teismelistele. Krõõt käis neist esimeses ja kõneles reedest kuni pühapäevani, laagri teema oli „Must-valge?“. „Laager oli hästi tore, sain tuttavaks väga paljude noortega ja rääkisime pärast Attega (Helminen, Soome uniooni praegune noortejuht, toim), et võiks Eesti ja Soome noored ka ühiseks laagriks kokku kutsuda,“ ütles Krõõt ja lisas, et tundis enne minekut kõnelemise ees ka hirmu. „Ma ei ole välisriigis varem niimoodi läbi terve laagri kõnelenud, olen pidanud üksikuid jutlusi, aga selline kogemus oli minu jaoks esimene kord. Kartsin seda, aga noortele meeldis ja nad said inspiratsiooni.“

Laagri teema raames uuriti, mis on jumalik tarkus, kuidas seda saada ja kuidas Piibel seda kirjeldab. „Rääkisime, kas me peaksime leidma tasakaalu ja mis see tasakaal on,“ sõnas Krõõt. Teemapüstitus must-valge ütleb ka, et kuskil on kesktee ja arutasime, mis see kesktee on, selgitas ta. Lisaks kõnelemisele laagris juhendas Krõõt ka üht töötuba. „Tegin töötoa sellest, kuidas inimesi armastada. See on väga põnev teema. Olen varem ühes selleteemalises töötoas ka ise osalenud ja see on minu jaoks huvitav teema, mis põhineb ühel psühholoogiakatsel sellest, kuidas inimesed leiavad ühise keele.“

Krõõt, kes on ka ise noortejuht, vaatas laagrit ka selle pilguga, kuidas see oli korraldatud. „Seal oli samal ajal ka misjonilaager, see mõjutas nende noortelaagri osalejate arvu, aga noori oli umbes sama palju kui meie laagris,“ selgitas ta. „Nende noortelaagris olid samuti töötoad ja oli väga palju lihtsalt suhtlemise aega: päeva jooksul sai saunas käia, oli palju ujumist ja palju aega üksteisega suhtlemiseks. Väga huvitav oli, et laagri korraldamisel oli abis palju vabatahtlikke, see oli noorte endi korraldatud laager noortele,“ rääkis Krõõt ja lisas, et hilisemas jutuajamises Attega oli laagri korraldamisest ka juttu. „Noored ise investeerivad palju ja teevad asju, mis neile endale huvi pakuvad. Atte ei ole see, kes peamiselt korraldab, tema otsib noored, kes siis ise laagri korraldavad.“

Külaliskõneleja-kogemusele tagasi vaadates sõnas Krõõt, et see oli järjekordne õppetund, et ei tohi lasta hirmul end takistada või peatada tegemast midagi, mille kohta sa ise arvad, et sa veel ei oska või ei ole veel kogenud. „Ma kartsin alguses väga, aga kui ma selle ära tegin, oli see tegelikult väga tore ja ei olnud üldse nii hirmus, kui ma arvasin. Kogemused kasvatavad ja loovad suhteid ja valmistavad ette edaspidiseks. Õppisin neilt noortelt, kes seal olid ja kes laagrit korraldasid, väga palju. Attega oli huvitav rääkida, ta on töötanud erinevates kogudustes ja tema kogemust oli põnev kuulata.“

Jaga Facebookis
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat