Hingamispäeval, 11. oktoobril kutsus peakonverentsi (PK) esimees Erton Köhler PK aastakoosolekul nõukogu liikmeid üles unustama oma erimeelsused ja valima selle asemel ühtsuse misjonitöö nimel. 2025. aasta aastakoosolekul esimeses kõnes tunnustas Köhler adventistide ülemaailmse perekonna rikkust ja rõhutas, et kogudus on tugevam, kui liigub edasi ühtsena.
„Igal aastal, kui me koguneme aastakoosolekule, esindame oma ülemaailmse kogudusepere ilu,” ütles Köhler. „Me oleme üle 24 miljoni venna ja õega perekond. Täna hommikul esindate teie kõiki meie vendi ja õdesid üle kogu maailma.” Köhler rääkis kogudusest kui perekonnast. „Me oleme ilus perekond, mis koosneb paljudest värvidest, kultuuridest ja keeltest, kuid on ühendatud sama sõnumi, sama lootuse ja sama misjoniga,” ütles ta.
Köhleri sõnul on koguduse suurim väljakutse säilitada tugev perekonnavaim, „koheldes üksteist armastuse, kannatlikkuse ja Kristuse vaimuga” hoolimata erinevustest. Ta rõhutas, et võti on keskenduda „palju enam sellele, mis meid ühendab, kui sellele, mis meid eraldab”, sest „meie kutsumus ei ole suurendada oma raskusi, vaid võtta vastu iga võimalus, mille Issand meile annab”. Ta lisas: „Olgem perekond, kes liigub edasi Piiblist lähtuvalt ja keskendub misjonile. Alati koos, alati ühtsena. Mitte üksteisega võideldes, vaid üksteist täiendades.”
Sellel on misjonipõhine põhjus, selgitas Köhler. „Kui liigume edasi üksi, kahekordistame oma jõupingutusi, kuid saavutame vaid poole tulemusest. Aga ühtse ja integreerituna saame teha Jumala eesmärgi nimel palju rohkem.”
Tuginedes Moosese sõnadele vaaraole 2. Moosese raamatus 10:9: „Me läheme oma noorte ja vanadega, oma poegade ja tütardega”, kutsus Köhler üles koos edasi liikuma. Ta palus kaasata ka need, kes kuuluvad „segarahva” hulka ja on meist erinevad. „Täna on segarahvas kutse misjonitööks,” ütles ta. Meie ülesanne on „otsida ja päästa inimesi, keda Jeesus tuli otsima ja päästma. Me peame vaatama inimesi lunastava pilguga,” rõhutas ta.
Ta mainis ka vabatahtlikke, õpetajaid ja pastoreid ning kõiki tervishoiutöötajaid. Samuti nimetas ta toimetajaid ja kirjastajaid, meediakeskusi, saatejuhte ja sisuloojaid, aga ka toetavad teenistusi, misjonäre ja neid, kes teenivad telgitegijatena ning kaugetes piirkondades. „Hoolimata polariseerumisest. Hoolimata individualismist. Hoolimata natsionalismist. Hoolimata teistest ideoloogiatest ja äärmuslikest hoiakutest religiooni nimel. Läheme kõik koos!”
Köhleri sõnul „ei saa me aktsepteerida veendumust, et polariseerumise ajastul saavutame ühtsuse alles pärast poliitilist ühtlustumist. Me ei saa lubada, et poliitilised küsimused oleksid tugevamad kui Jumala Sõna võim. Meie ülesanne ei ole valida pooli, vaid ühendada kõik pooled.” Ta lisas: „Rohkem kui kunagi varem peame palvetama ühtsuse eest, töötama ühtsuse nimel ja avama oma südame ühtsuse vaimule. Me peame minema koos, ühtsena.”
Köhler rõhutas, et kui soovime koos jõuda tõotatud maale ja võtta kaasa teisi, peame pidama Piiblit oma aluseks ja seadma misjonitöö prioriteediks. Ta tunnistas, et integratsioonil ja ühtsusel on oma hind. „Isiklike plaanide ja piirkondlike projektide kõrvale jätmisel on oma hind, aga see on ainus viis, kuidas ühe ihuna edasi liikuda ja maailmale mõju avaldada.” See nõuab teadlikke pingutusi, suuri kulutusi ja paindlikkust, rõhutas Köhler.
Samal ajal rääkis Köhler, et ühtsus ei sõltu meist ega meie võimetest, vaid tuleneb meie ühtsusest Kristusega. „Ükskõik kui head meie kavatsused ja plaanid ka ei oleks, kui Issand ei ole nende eesotsas, ei suuda me koos edasi minna,” ütles ta. „Ainult Tema saab eemaldada iseka armastuse, mis otsib minu näo järgi kujundatud kogudust, ning asendada selle altruistliku armastusega, mis hoolib teistest ja avab ukse ühtsele liikumisele. Kui me läheme edasi koos, võime oodata suuri Jumala imesid.”
In English