Naiste raamatuklubis uuriti eestikeelse raamatu ajalugu ja arutati raamatu "Tee Kristuse juurde" teemadel

Laupäeval, 1. novembril oli naiste raamatuklubi järjekordne kokkusaamine, seekord koguneti Viljandi adventkirikus ja arutelu all oli Ellen G. White’i „Tee Kristuse juurde“.

Kuna praegu on Eestis raamatuaasta ja selle kulminatsioon on teatud mõttes just novembri alguses, siis andis Averonika esialgu ülevaate esimestest eestikeelsetest trükistest. Raamatuaastat tähistame esimese eestikeelse raamatu ilmumisest 1525. aastal, kuid tegelikult ei ole meil sellest raamatust ühtegi muud jälge peale selle, et üks Lübecki linna toomdekaan kirjutas oma päevaraamatusse, et raad on arestinud vaaditäie luterlikke katekismusi, mis on kirjutatud eesti keeles. Põhjus, miks raad raamatud arestis ja hiljem kogu tiraaži põletas, oli selles, et raamatud olid luterliku sisuga ja Lübecki linn oli 16. sajandi alguses katoliiklik. Reformatsiooni tingimustes kujuneski tavaks, et luterlikke raamatuid, mis trükiti Wittenbergis, ei lubatud sadamalinnast Lübeckist nende sisu tõttu edasi. Kuigi raamatuteadlased ja ajaloolased loodavad, et ehk tuleb kuskilt kunagi välja kas või mõni leheke sellest raamatust, ei ole meil sellest praeguseni ühtegi tõendit peale selle päeviku sissekande, mille toomdekaan kirjutas 8. novembril 1525.

Järgmine eestikeelne raamat ilmus 1535, ka see oli katekismus ja trükiti Wittenbergis Saksamaal ja see jõudis kenasti ka Eestisse, aga sellestki 120-leheküljelisest raamatust on säilinud vaid 11 lehte, mille raamatukogu töötaja novembris 1929 ühe vana trükise kallal töötades leidis – nimelt olid need 11 lehte ühe teise renessansiaegse raamatu kaante täitematerjal ja leiti üsna juhuslikult pea 400 aastat pärast raamatu ilmumist. Ka see raamat hävitati, kuna Tallinna raad leidis sellest sisulisi vigu (ilmselt on mõeldud usulisi küsimusi, mitte trüki- ega muud laadi vigu) ega olnud rahul raamatu koostaja eluviisidega.

Kui raamatuaasta jutud olid räägitud, siis mindi Ellen White’i raamatu „Tee Kristuse juurde“ (TKJ) teemade juurde. Enne arutelu räägiti selle sünniloost ja taustast. Selle raamatu ideega läksid White’i juurde peakonverentsi inimesed – vaja oli misjoniraamatut, mis oleks õhuke ja annaks ülevaate inimese pöördumisest Jumala poole. Nii kirjutaski White TKJ paljuski oma varem kirjutatud tekstide põhjal. TKJ esmatrükk ilmus 1892. aastal ja ainuüksi esimese kuue nädalaga trükiti kolm kordustrükki, niivõrd populaarne oli raamat. Raamat ilmus toona 12 peatükiga, tänase raamatu esimese peatüki kirjutas White Inglismaa ja Austraalia soovi peale, ja toona pandi see raamatu viimaseks peatükiks. TKJ on maailma üks müüdumaid raamatuid, see on ilmunud enam kui 160 keeles, eesti keeles teadsid raamatuklubilised selle trükiaastaks 1905, mis mõnel meist ka kodus olemas on.

Arutelus raamatu sisu üle jagasid soovijad neid kohti, mis neid sel lugemisel enim kõnetasid. Palju räägiti palvest ja kristlase rõõmsast ellusuhtumisest, mis on kaks viimast peatükki raamatust. Samuti kõneldi, kuidas saatan püüab meie Jumala-pilti moonutada, millest White kirjutab esimeses peatükis. Üheskoos tõdeti, et raamat on asja- ja ajakohane, kuid teinekord võib lugemist takistada raske keelekasutus või 19. sajandi kirjutamisstiil. Räägiti ka oma esimestest lugemismuljetest seoses selle raamatuga – paljudele oli see mitmes kord TKJ lugeda.

Raamatust TKJ on eesti keeles välja antud uustrükk, seda saab osta kohalikust kogudusest ja e-poest, samuti saab kuulata audioraamatut. Raamatu hind on 1,5 eurot. 

Naiste raamatuklubi järgmine kokkusaamine on tavapärasest teistsugusel ajal: kui tavaliselt on raamatu üle arutatud hingamispäeva pärastlõunal, siis seekord kogunetakse 12. detsembri, reede õhtul kell 19 Tartu kirikus. Hingamispäeva pärastlõunal on Tartu kirikus kammerkoor Ootuse jõulukontsert. Kõik naiste raamatuklubisse tulijad saavad soovi korral ööbida Tartu kirikus. Ühiseks lugemiseks on seekord P. Yancey „Palve. Kas see midagi muudab?“.