Aasta viimane naiste raamatuklubi kokkusaamine oli 12. detsembril Tartu adventkirikus, vestluse aluseks oli Philip Yancey raamat „Palve. Kas see midagi muudab?“.
Raamatuklubi arutelu käis selles rütmis, et igaüks rääkis, missugused mõtted talle raamatust meelde või südamesse jäid. Yancey oskab väga hästi kirjutada ja sellest tulenevalt räägiti tema väljenditest seoses palvega, näiteks mõttest, et arm voolab nagu vesi madalamatesse kohtadesse – kui Yancey kirjeldab palve sisu. Räägiti ka avalikust palvest – kuidas seda lastele õpetada, kui selle suhtes on veidi hirmu või kinniseid stampe. Näiteks ühes lastetunnis on appi võetud sinised ja rohelised kivid. Nii võtab iga laps sinise kivi, millega väljendatakse Jumalale tänu millegi eest, ja rohelise kivi, mida käes hoides saab öelda, mis võiks olla paremini. Kuna Jumal tahab meie sisimat palvesoovi ja -mõtet, aga mitte vormeleid, siis selline viis aitab palve mõtet avardada ka laste jaoks.
Just palvetamise ja palve avardamisest oli samuti juttu: kuidas selle raamatu autor on osanud palve kirjutada lahti, nii et selles on õhku ja avarust. Ka räägiti koguduse koospalvest ning märgiti ära mõte, et kogudus on see koht, kus inimene peab saama palves ka ohata ja terve kogudus koos raskete teemade pärast palvetada.
Piiblis on kirjas, et kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja pane uks kinni, ent Yancey kirjeldab, kuidas vana aja tavainimeste elumajades ei olnud inimestel oma tuba, ning väljendab mõtet, et see väljend tähendab ka oma sisemist vaikset ruumi ja isiklikku aega koos Jumalaga. Raamatus on juttu ühest suure pere emast, kel ei olnud oma tuba, aga tema viis „oma kambrisse“ minna oli istuda elutoas või köögis ja tõmmata põll üle näo, nii teadsid lapsed, et praegu on ema palveaeg. Raamatuklubilised rääkisid enda kogemusi sellisest oma ruumist, näiteks võib see olla autosõit.
Huvitav oli raamatu ühe peatüki küsimus: kas palve muudab Jumala meelt? Selles arutelus jõuti arusaamani, et mõnikord me palume Jumalalt väga konkreetseid asju ja Jumal peab ootama, millal me neist lahti laseme, sest Temal on meie jaoks parem plaan. Samas võib Jumal need meie palved ka täita ning ikka oodata aega, mil oleme valmis Tema teedeks.
Suure osa arutelust moodustas eestpalve mõte. Räägiti, et elu teistega lausa nõuab eestpalveid. Kui on mõni halb olukord, siis võiks kristlane selle asemel, et pahandada või ärevusse sattuda, palvetada inimeste pärast, kes veel selles olukorras on ja kui kasutada Yancey mõtet, siis see aitab meil tõusta maisest veidi kõrgemale ning näha teisi ja seda olukorda Jumala vaatepunktist.
Raamatuklubi arutelu lõppes sedastusega, et palve teemal on hea lugeda ja peaks edaspidigi lugema. Raamatuklubi ühel idee autoril Õnne Kivinurmel oli kohaletulnutele väga ilus jõuluüllatus: tema enda joonistatud ja kujundatud naiste kalender ning järjehoidja naiste raamatuklubi järgmise raamatu vahele. Kalendrit saavad kõik huvilised uudistada ja osta Õnne kodulehel usuilu.ee. Naiste raamatuklubi järgmine raamat on Ellen G. White’i „Suur võitlus“ ning kogunemine 21. veebruaril kell 16.00 Rakvere adventkirikus – kõik naised on väga teretulnud! „Suurt võitlust" saab osta kohaliku koguduse kirjanduslauast või e-poest või kuulata audioraamatuna.
Naiste raamatuklubilised arutasid aasta viimase arutelu viimases otsas ka selle üle, et soovitavad neid raamatuid, mida nad on sel aastal lugenud, lugeda kindlasti ka meestel, ja uude aastasse minna kõigil koos „Suure võitlusega“.
In English