Seitsmenda päeva adventistide koguduse ressursside väärtust
tuleks näha inimestes, kes on teenimiseks ette valmistatud, kogudustes, mis otsivad
uusi võimalusi, ja kogukondades, mis praktiseerivad evangeeliumi, ütles Daniel
Duda Trans-Euroopa divisjoni (TED) aastakoosolekul. Aastakoosolek toimus 28.
oktoobrist 1. novembrini Budvas Montenegros.
Esitades oma kõnet teemal „Ressurssidest valmisolekuni”, nimetas
Duda viis moodust, kuidas liidud, unioonid ja misjonid saaksid koolitusi,
üritusi ja rahastamist kasutada tõhusamalt, et varustada kogudusi ja juhte
vajalikuga, et nad saaksid rahuldada nende inimeste vajadusi, keda teenivad. Ta
palus juhtidel vaadata kaugemale ressurssidest, mida nad pakuvad, ja mõelda
sellele, mida inimesed teha saavad.
Ta illustreeris seda erinevust William Kelloggi looga.
Kelloggi töö tulemusena jõudsid hommikusöögihelbed sanatooriumi patsientide toidulaualt
kodudesse. Duda selgitas, et Kelloggi edu seisnes selles, et ta aitas inimestel
näha, kuidas sanatooriumi patsientidele arendatud toode võiks saada osaks nende
enda igapäevaelust.
Kogudusele tähendab see seda, et tuleb mõelda, kuidas koguduse
uskumused puudutavad inimeste igapäevaelu: kuidas hingamispäev pakub väsinud
tööinimesele puhkust, kuidas kristlik lootus võib julgustada kedagi, kellel
pole palju, mille poole püüelda, või kuidas kogudus saab üksi elavale inimesele
sõprust ja praktilist tuge pakkuda. Duda hoiatas siiski, et usu jagamine erineb
teraviljatoodete müümisest: kogudus saab reageerida inimeste vajadustele ja
kutsuda neid usku avastama, kuid ta ei saa tekitada soovi Jumala järele.
1. Programmide pakkumisest tegelike misjoniprobleemide
lahendamiseni
Duda esimene väljakutse puudutas seda, kust algab teenimine.
Me peaksime alustama sellest, mida meie liikmed kogevad, lastes neil vajadustel
kujundada meie pakutavat tuge.
Tulles tagasi mureküsimuse juurde, mille Duda tõstatas 2022.
aastal, seadis ta kahtluse alla tava, mille kohaselt algatatakse programme ning
hoitakse neid seejärel töös sõltumata nende tõhususest. Raskustesse sattumise
korral võidakse lahendust näha uutes inimestes, ilma et kaalutaks uuesti, kas programm
ise lahendab probleemi.
Pakutud muudatus nõuab juhtidelt, et nad kõigepealt
kuulaksid, tuvastaksid misjoniväljakutse ja töötaksid välja lahenduse, mis
teenib sellega silmitsi seisvaid inimesi. Programmi ja algatuse kasulikkust
hinnataks seejärel selle panuse järgi töösse.
2. Teabe jagamisest inimeste arendamiseni
Duda hoiatas, et teadmised üksi ei taga muutust. Koolitus
peab arendama ka eristamisvõimet, praktilisi oskusi ja võimet teenida suhete
kaudu. Pärast koolitust peaksid juhid küsima, kas osalejad on omandanud oskused
ja enesekindluse, et juhtida, teenida, aidata teistel usus kasvada või toime
tulla olukordadega, mida nad varem raskeks pidasid. Õppimine peaks andma
inimestele enesekindlust proovida, vigade üle järele mõelda ja end parandada.
Duda seostas seda vaimuliku kasvuga. Osalejad peaksid
koolituselt lahkuma tugevama veendumusega, et Jumal saab neid kasutada, ning
võimega jätkata õppimist ka pärast seda. Korduv seminaridel osalemine ilma
iseloomu või tegevuse muutusteta ei vasta eesmärgile.
3. Standardimisest kontekstualiseerimiseni
„Üksainus mudel ei saa automaatselt sobida igasse Euroopa
konteksti,“ rõhutas Duda. Suurbritannia jaoks välja töötatud materjal võib
vajada Albaania, Islandi, Poola või Küprose jaoks kohandamist. Kogudused peavad
mõistma inimesi, kelleni nad loodavad jõuda, sealhulgas neid, kellel puudub
kristlik taust või teadmised adventkogudusest.
Duda eristas teenistuse paindlikkust muutustest
evangeeliumis endas. Sama sõnumit saab edastada avaliku loengu, isikliku
vestluse, väikegrupi, kogukonnaprojekti, ülikooli loengu või digitaalse
platvormi kaudu. Iga lähenemisviis nõuab erinevaid oskusi ja tundlikkust
vastava keskkonna suhtes.
Seetõttu peaksid ressursid olema kohalikus omanduses ja
kohalikele oludele sobivad, nii et need aitaksid kogudustel pakkuda inimestele
tähendusrikkaid võimalusi Jeesusega kohtumiseks.
4. Üksikutest üritustest õppivate kogukondadeni
Duda tunnistas, et suurtel kogunemistel on oma väärtus,
eriti väikeste koguduste liikmetele, kes saavad laiemal usklike kogukonna
kohtumisel julgustust. Nende püsiv tähtsus sõltub aga sellest, mis juhtub
pärast seda, kui osalejad on koju naasnud. Ta kutsus juhte üles mõtlema, kuidas
aitavad need üritused osalejatel teenida oma kogudusi, õpetada oma õpilasi ja
täita oma pastoraalseid kohustusi.
Ta kutsus osalejaid üles jätkama koostööd ka pärast üritusi,
toetama üksteist, katsetama uusi lähenemisviise ja jagama õpitut liitude ja
tegevusvaldkondade vahel. Ühes piirkonnas välja töötatud lähenemisviis võiks
seejärel anda teavet ja innustust mujal tehtavale tööle.
Sellised suhted aitaksid osalejatel tugineda oma esialgsele
inspiratsioonile, saada toetust ideede elluviimiseks ning jagada õpitut.
5. Tegevuse mõõtmisest viljade äratundmiseni
Duda viimane sammas seadis kahtluse alla edu hindamiseks
kasutatavad mõõdikud. Osalus, kulutused ja loodud ressursside hulk annavad misjonist
ebatäieliku pildi. Ta kutsus juhte üles hindama, kas nende töö aitab inimestel
luua tugevamaid suhteid, juhtida tõhusamalt, kasvada usus, teenida oma
kogukondi ja jagada evangeeliumi.
Väiksem projekt, mis koolitab uusi juhte või võimaldab kogudusel
jõuda varem tähelepanuta jäänud kogukonnani, võib olla väärtuslikum kui suure
külastatavusega üritus, millel on vähe püsivat mõju. Juhtkomiteede jaoks, kes
eraldavad märkimisväärseid ressursse, muudab see hindamise haldusküsimuseks.
Duda lõpetas oma sõnavõtu, kutsudes iga liitu üles
määratlema ühe teenistusliku väljakutse, millega soovitakse järgmise aasta
jooksul tegeleda. Liidud võiksid keskenduda inimeste jõudmisele veebis,
pastorite koolitamisele, sisserändajate kogukondade teenimisele, uute juhtide
ettevalmistamisele või erinevate põlvkondade abistamisele usus kasvamisel.
Saadud õppetunde ja tulemusi saaks seejärel kajastada järgmise aasta liidu
aruannetes.
„Kujutlege, kui meid tuntaks mitte eelkõige meie pakutavate
programmide poolest, vaid selle poolest, milliste inimeste ja kogukondade
õitsengule me kaasa aitame.“
[Fotod: Joe Philpott]