Palveideede töögrupis (Perelaagris, toim) oli võimalust jagada oma mõtteid palvest ning selle olemusest ja tähtsusest. Palve on meile usaldatud väga võimas vahend, mida meil on luba avatult kasutada. Billy Graham on öelnud: „Palve on köis, mis tõmbab kokku Jumala ja inimese. See ei tõmba aga Jumalat alla meie juurde, vaid tõmbab meid üles Tema juurde.“ Seda saab kasutada nii (eest)palveks kui ka tänuks, kuid nende täitumise ootuses tuleb meeles pidada, et Jumala vastused on targemad kui meie palved.
Mõnikord võib tunduda, et öeldud palved muutuvad sarnasteks ning ühtäkki saavad nendest fraasidest vaid sõnakõlksud, millel puudub sügavam sisu ja siirus. Perelaagri töögrupi ülesandeks oli innustada ümbritsevat teistmoodi vaatama, leidma, milliseid asju ja olukordi saaks palvega siduda. Selleks et elavdada oma palveelu, on Karen Holford välja andnud raamatu „100 Creative Prayer Ideas for Kids and Grown-Ups Too!“ (100 loovat palveideed lastele ja ka täiskasvanutele). Nagu pealkirigi ütleb, ei ole see mõeldud üksnes väikestele, vaid ka suurtele – ka meie vajame turgutusideid.
Mõned palved on tekkinud hetkeolust lähtuvalt ning mõned on hoolsalt ette valmistatud. Karen Holfordi raamatus ongi esitatud mõtteid, kuidas valmistuda oma palveteks. Näiteks võta paber ning proovi kirjutada üles 100 asja, mille eest sa Jumalale tänulik oled. Võib-olla tekib hetk(i), mil pea tundub tühi ja midagi ei oska enam kirjutada – ära anna alla ja proovi mõelda detailsemalt nende „asjade“ peale, mis sind ümbritsevad. Kui ülesanne on täidetud, siis lõpetuseks tuleks teha palve ning tänada Jumalat nende asjade eest ja ka selle eest, et me oskasime neid pisikesi imesid enda ümber märgata. Samuti võid kirjutada paberile eesti keele tähestiku (ilma võõrtähtedeta) ning proovida leida erinevaid tänuväärseid „asju“, mis siis algavad vastavate tähtedega (nt A – armastus, arm, abielu, ananass jne).
„Pihisõnad liival“-palves oleks vaja puupulka ning veekogu, kus oleks laineid. Tuleks võtta aega, et mõelda nende asjade peale, mis on Jumalat või kedagi teist kurvastanud ning mille pärast me soovime andeks paluda. Taevaisa on öelnud, et Ta kustutab meie patud, kui Teda siira südamega palume. Samal ajal, kui oleme palves Jumalaga ning palume andeks, võiks näpu või puupulgaga oma patu liivale kirjutada. Peagi tuleb laine, mis uhub selle ära just nii, nagu Jumal seda teeb. Sellele järgneb tänupalve, et Ta on meid patust puhtaks pesnud. Samuti võime mõelda ka oma pattudele seebimulle puhudes. Kui oleme andeks palunud, siis võime seebimulli katki teha ning see ongi kadunud, just nagu on kustutatud meie patudki.
Lastega oleks tore teha „Vikerkaare“-palvet, kus igal päeval valitakse mingi kindel värv ning tänatakse selle eest Jumalat. Üheskoos joonistatakse/värvitakse valitud värviga, pannakse endale sama värvi riideid ning juuakse/süüakse sama värvi nõudest. Lastele on kindlasti vahva leida erinevaid esemeid, mis on seotud päevavärviga. Kas pole mitte imeline, et Jumal on meile andnud nii palju erinevaid värve! Miks mitte tänada Teda selle eest?
Selliselt loominguliselt palvele lähenedes muutub see elavaks ja väga praktiliseks, põnevaks kogemuseks Jumalaga. Kui me teadlikult põimime oma päevastesse tegevustesse rohkem palveid, aitab see meil Jumalaga üha lähedasemaks kasvada. Ma loodan, et Jumal annab meile innustavaid ideid, kuidas meie suhe võiks muutuda üha kindlamaks ja tulisemaks.
In English