29. aprillil olid adventnoored kogunenud Tartusse, kus tudengipäevade raames tutvustati meie kogudust, jagati kirjandust, ülistati Jumalat ning tehti palju muud põnevat! Sellest kõigest aga räägib juba lähemalt projektijuht Toomas Lukk.
Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada eelmise aasta rajaleidjate laagrist, kus ühel lõunal staabis igasugu asju arutades mainis JJK fakti, et divisjonist on võimalik taotleda raha noorte misjoniprojekti läbiviimiseks ning et tähtaeg sellele on kohe-kohe saabumas. Siis vaatas ta staabis ringi ja küsis, kes projekti kirjutab. Et mul juhuslikult sel laagris oli rohkem vaba aega kui tavaliselt laagris on olnud, siis ütlesin, et saab tehtud. Arutasime isekeskis kähku läbi võimaliku stsenaariumi, et teha septembri alguses üks adventkogudust tutvustav tänavaüritus Tartus, sest siis on linn täis palju tudengeid, kes alles oma kohta ja kontakte otsivad ning projekt sai kirja pandud. Aimamata, mida see kõik endaga kaasa toob, sai minu nimi kirja projektijuhi kohale. JJK vaatas projekti kirjelduse läbi, tegi sinna mõned parandused ning teele see läkski.
Sellele järgnes pikk vaikus. Polnud kuulda, mis meie taotlusest on saanud ning loomulikult jäi septembrisse plaanitu sellel kujul ära. Aga siis lõpuks saabus info, et kirjutatud projekti on toetatud. Noortenõukogus tegime otsuse, et realiseerime projekti kevadel, tudengite kevadpäevade raames, kuid täpsema plaani tegemise jätsime märtsi noorte aktiivrühma seminari raamesse.
Noorte aktiivrühmas tegime mõned tunnid ajurünnakut, millest koorusid esimesed ideed, aga sai ka kohe selgeks, et täpsema plaani paika panemiseks tuleb veel palju vaeva näha. Seega leppisime kokku eraldi kokkusaamise järgmisel pühapäeval Tallinnas. Ja kui me kokku saime, oli meid päris palju, suurem osa küll Tallinn-Haapsalu kandist, aga nende panus oligi projekti kõige suurem. Nii saime kokku peamise plaani, kuid otsustasime kokku tulla veel korra, et kõik asjad lõplikult paika loksuksid. Noortelisti kaudu andis sisendit veel Mairo, kelle pakutud läbiv idee saigi meie projekti aluseks.
Laupäevaõhtul peale kevadpidustuste lõppakordi jäime noortega kokku, et rääkida eesmärkidest ja jagada ära ülesanded. Eks me olime kõik väsinud ja need, kes ei olnud planeerimisel osalenud, ka parajalt segaduses. Rääkisime korraga ja läbisegi, aga meeskonnad saime paika ning otsuse, mis kell järgmisel päeval alustame, samuti tehtud. Pühapäeva hommikul pidasime palvuse, lugedes lõike 18. psalmist, mis räägib Jumalast kui kindlast kaljust ja abimehest ning seejärel palvetasime gruppides nende asjade pärast, mis meil südamel oli seoses tuleva päevaga. Ivo luges veel sõnad peale, et noored esindaksid Jumalat ja oleksid kui hea lõhn ning seejärel läks palavikuliseks ettevalmistuseks - asjad oli vaja kohale transportida ning paika sättida, et tegevus võiks alata.
Niisiis lõppude lõpuks oli meil Tartus püsti pandud kolm punkti. Infopunkti eesmärk oli jagada informatsiooni meie tegemiste kohta, suhelda inimestega ja juhatada neid muude tegevuste juurde. Infopunktis oli ka väike raamatulett, kus sai soodsalt mõningaid raamatuid. Punkti meeskond tegi head tööd. Kuulda oli, et mitmedki inimesed olid huvitatud pakutud raamatutest, mis läksid nagu soe sai.Loomulikult aitasid kaasa ka võlusõnad "tasuta paadisõit".
MM-SPOT (meedia- ja mängupunkt) oli püstitatud Atlantise kõrvale ja seal ootasid külalisi vahelduv programm. Elav muusika vaheldus suurel ekraanil jooksvate videoklippidega, mille seas oli infot, muusikapalu kui tunnistusi elavatelt inimestelt. Oli võimalik lahendada sudokut ja wordokut, mille lahendamise jaoks aga ootamatult ruumist puudu jäi - sest palju ruumi võtsid tegevused lastele. Kuna just oli lõppenud laste rattaralli, siis leidsid paljud väikesed sportlased oma vanematega tee lastetegevuste juurde, kus oli palju saginat ja põnevat tegevust. Lastele näomaalingut tegijatel hakkasid käed krampi kiskuma, aga järjekord ei lühenenud. Näomaalingu kõrval juhendati meisterdamist, millega kaasnes pisike auhind kommi näol. Mitmed lapsevanemadki lõid entusiastlikult kaasa ning neid kutsuti osalema Tartu adventnoorte SPOTi üritusele.
Aga meie oma paadisadam oli see, mille juures oli pidevalt tegevust. Väsimatud kaptenid võtsid reisijaid vastu, et neid sõidutada meie kolmanda punkti - KM-SPOTi juurde. Seal oli kristlike matkade meeskond üles löönud telgi, kus sai õppida matkatarkusi ning proovida seal lähedal oma osavust kastironimises. Eelnenud vihmaste ilmade tõttu oli veetase üpris kõrge, ning Atlantise sadama kai oli üle ujutatud, seega juba hommikul oli sinna ehitatud improviseeritud kõrgendus, et noored ikka kuiva jalaga paati ja paadist välja ronida saaksid.
Esimesed tunnid olid kõige toimekamad ja edukamad, siis aga tuli peale vihm, mis suurema tegevuse mõneks ajaks peatas. Ainult paat sõitis väsimatult Emajõel edasi-tagasi. Kui vihm oli lakanud, läksid tegevused veidi rahulikumalt edasi, ainult lauljad meediapunktis olid saanud hoogu juurde. Kui plaaniline lõpp oli käes, ei suutnud nad kuidagi lõpetada ning ülistuslaulud kajasid läbi Atlantise pargi veel mõnda aega edasi. Peale asjade kokkupanemist järgnes ühine lõkkeõhtu matkapunktis, kus adventnoortele olid jäänud seltsiks ka mõned külalised. Laulmine, naljaviskamine ja vahukommide grillimine lõkketulel kestis veel mõnda aega. Päev oli korda läinud ja võisime lõõgastuda.
Aitäh kõigile neile, kes andsid oma panuse. Neid nimesid on nii palju, et ma kardan kellelegi liiga teha, kui tema nime ei maini. Aga kui mainida mõned nimed, kes erinevate asjade eest vastutasid, siis sügav kummardus Viljari, Jaanuse, Liisu, Silva, Erkki, Allani, Mairo, Tanise, Evelini, Marianni, Riivo, Ly, Ruthi ja Angelika ees.
Toomas Lukk
Lisaks räägib meediapunktis olnud Heldi lühidalt oma tegemistest.
Hommikul kogunesime tudengipäevade SPOTi tiimiga adventkirikusse, et koos palve teha, viimased juhtnöörid ja sarnased T-särgid saada. Edasi läksime kõik vastavalt oma punktidesse, kus alustuseks tuli kõik vajalik üles sättida. Meediapunktis oli väga põnev olla, sest seal sai ekraani pealt infot lugeda, meisterdada, Hellevi verivärsket plaati osta ja ka adventkirjandusega tutvuda. Möödakõndijate tähelepanu tõmbas live esinemine. Kui inimesed juhtusid oma sammu aeglustama, siis olid toredad adventnoored varmad kõnelusse asuma ja kõike põnevat näitama, mida olime linnarahvale näitamiseks ette valmistanud. Mina olin põhiliselt laulmisega ametis ja püüdsin meediapunktis lauluga sõnumit jagada. Mäletan, et mõtlesin hääldusele tol pühapäeval eriti palju, sest tavaliselt kuulavad inimesed laule lihtsalt meloodia või ka tümpsu pärast. Loodan, et seekord jäid möödakõndijad ka sõnu kuulama, sest kindlasti olid need sõnad erinevad tavalisest raadiost kuulatavast sõnumist, mis kajastab põhiliselt inimlikku armastust, mitte taevast armastust. Kahjuks pidime vihma tõttu oma punkti sulgema planeeritust veidike varem, kuid loodan, et paljud südamed said sellest hoolimata meie poolt pakutust puudutatud. Ka mina astusin järgmisesse päeva jälle kogemuse võrra rikkamana. Tunnen, et olen väga õnnelik, kuna saan siin riigis vabalt tänava peal laulda taevasest armastusest, kartmata, et mind selle eest riigikorra poolt karistataks. Võib-olla vaadatakse veidike viltu, kuid kahtlen selleski, sest ei märganud mitte ühtegi põlastavat pilku. Meie ühiskonnas on praegu väga kerge sõnumit jagada ning peame seda aktiivselt, kuid kindlasti ka taktitundeliselt, ära kasutama.
Möödunud pühapäev jättis hinge suurepärase tunde. Terve päev oli väga eriline ja ütlemata tore, sest nii
palju adventnoori üle Eesti võttis vaevaks kõik kodust eemalviibimise ebamugavused ära kannatada ja ühtselt panustada suurepärase tudengipäevade SPOT'i kordaminekusse.
Heldi Kulp
In English