Koguduste liidu talvekoosolek

2.-4. detsembrini peeti Viljandimaal Nuutsakul Eesti liidu talvekoosolekut, mis tänavu oli korraldatud tavapärasest erinevalt. Kui möödunud aastatel on talvekoosolekul osalenud liidu nõukogu liikmed, Balti uniooni esindajad ja tööharude juhid, siis seekord kutsuti nõupidamisele ka kõik pastorid ja igast kogudusest üks esindaja.

Talvekoosolek algas reede õhtul palvusega, mille pidas Aleksandr Tsugai.

Hingamispäev

Hingamispäeva hommikul arutleti rühmades Iiobi sõbra Eliihu sõnade üle, seejärel pidas jutluse Balti uniooni evangelismi ja noortejuht Mindaugas Pikunas. Jutlus põhines Markuse evangeeliumi salmil 1:17. Mindaugas küsis, mida see tähendaks minu jaoks, kui Jeesus esitaks selles salmis üles tähendatud kutse isiklikult mulle. Kutse sisu on muuta oma elu sisu – lülitada see kalade pealt inimeste peale. Jutlustaja pani südamele mõelda, et me ei tohiks Jeesuse kutset võtta kergelt, sest siis me kaotame midagi (Ap 19, Mk 15). “Jeesust kergelt võttes me kaotame rohkem kui siis, kui peame ohverdama jüngriks olles,” ütles Mindaugas.

Esimehe ettekanne

Laupäeva teises pooles, pärast hingamispäeva ühist ärasaatmist esitas oma ettekande liidu esimees Ivo Käsk. Ivo keskendus jüngriks olemisele ja koguduste evangeeliumitööle. Osundades Ellen White’i, pani Ivo kohalolnuile südamele edendada meie kogudustes evangelismikultuuri.

Pärast ettekannet vastas Ivo küsimustele, millest kõige enam mõtteid tekitanuks osutus küsimus uute jüngrite tekkimisest. Aruandes näidati numbriliselt, et alates 1997. aastast on adventkoguduste liikmete arv pidevalt vähenenud. Iga kümne uue koguduseliikme kohta sel perioodil on kaheksa inimest kogudusest lahkunud (surmad ei ole siia arvestatud). “Kuna kogudus on viimase 20 aasta jooksul kahanenud, peame kõik mõtlema, mis peab muutuma,” ütles Ivo. “Kuna kogudus kahaneb, siis ei saa me samamoodi edasi töötada. Ilmselt ei muutu midagi, kui me samamoodi kui seni jätkame.”

Liidu esimees palus viieliikmelistel rühmadel läbi rääkida, missugune on jüngriks saamise tee ja kuidas kogudus saaks sellel teel kaasa aidata. Talvekoosoleku saadikute mõtteid sel teemal:

• Jumal kutsub inimese jüngriks, inimene tunneb oma südames soovi;
• igas jüngriks saamise etapis peaks inimese kõrval olema keegi, kes aitab edasi minna;
• Jeesuse ajal saadi jüngriks Jeesusega koos olles ja käies, Jeesuse jäljendamise teel, tänapäeval tähendab see kokkupuudet teiste jüngritega;
• kui meie ise ei ole jüngrid, siis ei teki ka uusi jüngreid;
• kui meis ei ole soovi uusi jüngreid teha, ei ole stiimulit ja motivatsiooni ja armastust inimeste vastu, siis ei tule ka uusi jüngreid;
• uute inimeste kogudusse kaasamine;
• väikegruppides osalemine;
• isiklik tunnistus;
• kirjanduse jagamine;
• piiblikursused ja jumalateenistused

Üks osa esimehe ettekandest näitas liidu töötajate arvu võrreldes varasemaga. Praegu on liidus kokku 18,65 ametikohta, neist 10,5 kohta on pastoritel, 5,25 kohta tööharujuhtidel.

Ivo lõpetas oma ettekande sõnadega: “Meile on innustuseks algkoguduse lood. Kui neil oli mõttekoht, siis nad palvetasid ühel meelel ja tõsiselt (Ap 4:31). Kas sa tahad olla südamega ja püsivalt selles palves kaasas?”

Ülevaade koguduseliikmete uuringust

Pärast esimehe ettekannet andis Jaanus-Janari Kogerman põgusa ülevaate koguduseliikmete uuringu tulemustest. Kokku vastas uuringu küsimustikule 208 inimest, neist 163 internetis ja 45 paberil. Venekeelsete vastajateni uuring seekord ei jõudnud. Alates veebruari Meie Ajast kirjutab Jaanus-Janari iga kuu ajakirja veergudel uuringu tulemusi lahti ka laiemale auditooriumile.

Laupäeva õhtul vaadati koos koguduse algusaegadest rääkivat filmi “Tell the World” või jagati päevamuljeid saunas.

Pühapäev

Pühapäevahommikuse palvuse pidas Andres Ploompuu, kes luges kirjakoha 2Kn 7:3-9, kus on lugu linnast välja visatud neljast pidalitõbisest, kes otsustasid tungida süürlaste leeri. Andres mõtiskles, et neil oli julgus ja nad olid olukorras, kus neil ei olnud midagi kaotada. Ent nende lugu lõppeb otsusega minna hea sõnumiga tagasi linna, kust nad olid välja aetud, et seda teistelegi kuulutada. “Oleks parem, kui meil ei oleks midagi kaotada,” ütles Andres ja kutsus üles kogudustes midagi teistmoodi, uutmoodi tegema, tungima (sõna, mida Andres rõhutas) “neljakesi süürlaste leeri”.

Peasekretäri aruanne

Pärast palvust esitas oma aruande pool aastat ametis olnud liidu peasekretär Virve Toom. Virve esitas liidu tööloaga tööliste nimekirja ning vaatas tagasi suvisele peakoosolekule, mil alustasid uued osakonnajuhid.

Meil on praegu 19 kogudust. “Konverents Pistik keskendus koguduste rajamisele. Palvetaksime, et see läheks käima, et sellel oleks edu,” rääkis Virve.

Eesti liidu kogudustes on praegu 1483 koguduseliiget, neist 48 on liitunud mööduva aasta jooksul (20 ristitud), 54 on lahkunud (8 omal soovil, 18 surnud).

Veel üks küsimus esitati seoses ordineeritud pastorite vähesusega. Eesti liidus töötab praegu viis ordineeritud pastorit. Esimees Ivo vastas sellele, et meie liidus puudub praegu ordineerimise protsess. “Kuidas pastorist saab ordineeritud pastor, sellel on omad sammud. Meil on vaja kokku leppida, mis on ordinatsiooni saamise tingimused,” ütles Ivo. “Mujal maailmas on nii, et kõigepealt läheb inimene kooli, kus ta omandab magistrikraadi teoloogias, töötab seejärel kaks aastat internina teise kogenud pastori juures, mitte üksi; internatuuri kestel hinnatakse teda vähemalt kolm korda, seejärel töötab ta iseseisvalt vähemalt kaks aastat, mille kestel ta saab samuti tagasisidehindamisi. Kui inimene on pärast kõrghariduse omandamist vähemalt neli aastat töötanud, siis räägitakse ordineerimisest. Selline süsteem ei ole meil toiminud,” selgitas ta ja lisas, et nüüd, mil ametis on pastorite ühenduse sekretär (Andres Ploompuu), tuleb ka selles vallas edasiminekuid.

Virve tänas oma aruannet lõpetades kõiki endiseid ja praeguseid liidu töötajaid ning kohalike koguduste sekretäre ustava töö eest. “Jõudu ja jätkuvat energiat neile, kes on värskelt tööle asunud. Erilised õnnistussoovid neile, kes on juba aastaid koguduse tööd teinud ja on tahtlikud seda jätkuvalt tegema,” ütles Virve.

Laekuri aruanne

Liidu laekur Jaanus-Janari Kogerman selgitas aruande eel eelarve tulusid. Eelarves on kahte sorti sissetulekuid: kümnis ja mittekümnis. Nendest vahenditest rahastatakse erinevaid tegevusi. Kümnis on eelkõige tööliste palkadeks, pensionideks, liidu ülalpidamiseks, evangeelsete projektide ja programmide teostamiseks. Kümnisest ei saa rahastada kohalike koguduste ehitus- ja remonditöid. Lisaks neile on sihtotstarbelised vahendid, mille annetaja suunab konkreetsesse fondi, näiteks ehitusfondi.

2016. aasta eelarvesse oli planeeritud 618 000 eurot kümnist, aasta lõpuks koguneb 646 000 eurot, see tähendab, et tegevusi, mida on vaja olnud rohkem teha, ei ole tehtud varasemate aastate reservist, vaid kümnise enamlaekumisest. 77% kogu kümnisest jääb Eestisse, ära saadame (15% Balti unioonile, 6% Trans-Euroopa divisjoni, 2% peakonverentsile) 23%.

Laekuvaid tulusid, mis ei ole kümnis, nimetatakse eelarves mittekümniseks. Mittekümnise vahendeid oli 2016. aasta eelarvesse planeeritud 256 100 eurot, prognoos aasta lõpuks on 227 931 eurot.

Jaanus pani koguduse esindajatele südamele anda kogudustes edasi sõnum sellest, et koguduseliikmed mõtleksid annetustele juba varasemalt ja planeeriksid oma rahalisi annetusi kogudusetööle. Aga jagada ka kohaliku koguduse annetused eri fondide vahel, nii et annetajad teaksid, millele konkreetselt nad annetavad, kui annetuste kalenderplaanis on märge kohalikule kogudusele.

Rõhutati ka hingamispäevakooli annetuse olulisust, mis on meie üleilmse koguduse misjoniannetus. Hingamispäevakooli annetustest omakorda on eriline misjoniannetus iga kvartali 13. annetus, millest on vahendeid saanud ka Eesti liit, viimati mõjukeskuse ostmiseks Tallinna linnas.

Järgmise aasta eelarves on lisaks tavapärastele kuludele raha eraldatud ka täiendavate projektide ja tööharude jaoks. Nii on näiteks koguduste rajamine esmakordselt ka eraldi jaotisena välja toodud.

Uniooni esimees David Nõmmik avaldas Eesti liidule tänu, et liidu finantsidest on selge ülevaade ja liit on suutnud koguda ka reservi, ajal kui Läti liidu eelarve on miinuses ja Leedu liidu eelarve plussid ja miinused enam-vähem nullis.

Koguduse strateegiline plaan 2017-2020

Liidu nõukogu on koostöös tööharujuhtidega koostanud liidu strateegilise plaani kuni aastani 2020, nüüd esitleti seda dokumenti koosolekule, et paluda ettepanekuid ja lisandusi. Dokumendis on kirjas ka ülemaailmse koguduse tööpõhimõtted, millele tuleks tähelepanu pöörata. Aruteludes selgus, et kirjapandud teemad tuleb igal inimesel endal selgeks teha ja neid järgida, alles siis on meil võimalik ka kogudustena nende eest seista. Koguduse identiteedi kindlus on seotud iga koguduseliikme põhimõttekindluse ja selgusega.

Liidu esimees Ivo kutsus üles, et igaüks oleks valmis ühise perena elama ühise suure eesmärgi nimel. Iga kogudust kutsutakse üles püstitama aastateks 2017-2020 eesmärk kolmekordistada või suurendada regulaarselt jumalateenistustel osalevate uute sõprade arvu 20-30% võrra. Koguduste esindajad nõustusid ühise eesmärgiga, kuigi praegust koguduste elujõudu arvestades on see raskendatud. Seega ongi oluline, et kogudused muutuksid ja kasvaksid ühise eesmärgi poole, muutes ka praegused liikmed elavateks jüngriteks.

Tööharujuhtide aruanded

Lõunapausi ajal kutsuti kokku liidu nõukogu, kus langetati otsus kutsuda Allan Randlepp laste-, pere- ja tervisetöö juhiks, Allan töötab osalise koormusega juuni lõpuni ning ta on alates tööülesannete täitmisest ka liidu nõukogu liige.

Päeva teises pooles esitasid oma visioone tööharude juhid. Värske juht Allan nimetas, et tugeva koguduse ja misjonitöö alus on tugev perekond. Lastetöös soovib ta pöörata suurt tähelepanu varateismelistele ning koostööle lapsevanematega. Tervisetöö harus on eesmärgiks koguduseliikmete tasakaalukas ja mõõdukas elustiil igas eluvaldkonnas.

Kommunikatsioonitöö osas püsib eesmärk endisena: toota ja tõlkida materjale misjonitöö ja liikmete isikliku kasvu edendamiseks. Samuti kasutada inimesteni jõudmiseks tänapäeva nutiseadmeid ja infotehnoloogiaajastut.

Noorteosakond on paika pannud täpse plaani, kuidas harida olemasolevaid noori ja jõuda üheskoos nendeni, kes veel Jumalat ei tunne.

Andres küsis pastorite ühenduse nimel, mis on inimestel südamel, ja tegutseb soovitustele vastavalt.

Rajaleidjate jaoks ilmub järgmise aasta lõpuks uus askeldajate õppekava. Samuti värskendatakse rajaleidjate õppekava. Rajaleidjate juht Jaanus-Janari Kogerman soovib elustada ka „suurematele lastele“ mõeldud MasterGuide programmi.

Kirjastus IVA andis sel aastal välja viis raamatut ja plaanib sama teha ka järgmisel aastal.

Talvekoosoleku materjalid ja strateegiaplaan riputatakse lähiajal koguduse kodulehele Materjalide kausta, samuti saadetakse need kogudustesse paberkandjal.

Koguduse nõukogu järgmine koosolek on 4. jaanuaril.