Mõtted tänaseks
Paljud Piibli lugejad ei ole kunagi kohanud nime Andronikos. Teda mainitakse Pauluse kirjas roomlastele pikas nimekirjas, kus on mehed ja naised, keda apostel tervitab. Kui Paulus selle kirja kirjutas, ei olnud ta veel Roomas käinud, kuid lootis peagi sinna minna ning tema kiri oli osaliselt sissejuhatusena kavandatud.
Üsna märkimisväärne on, et Paulus tundis nii paljusid Rooma koguduse liikmeid nime pidi. Mõnda neist oli ta kahtlemata kusagil mujal kohanud, millalgi minevikus. See kehtis ka Andronikose kohta. Kirjas roomlastele 16:7 loeme: „Tervitage Andronikost ja Juniast, mu sugulasi ja vanglakaaslasi, kes on silmapaistvad apostlite seas; nemad olid kristlased juba enne mind.“ Andronikosel oli juudi taust. Ta oli ühinenud kogudusega juba enne Pauluse pöördumist. Tal oli koguduses teatud positsioon ning Paulus viitas talle kui „apostlile“. Mainitakse midagi veel − ta oli koos Paulusega vangis olnud. Meile ei räägita, millal ja kus, aga on mitmeid võimalusi, sest Paulus vangistati usu pärast rohkem kui üks kord.
Dramaatiline kogemus usu pärast loob erilise sideme. Tore on omada sõpru ja kaastöölisi. Aga kui usklik jagab kaasusklikuga mõnd tähendusrikast vaimulikku kogemust, annab see sõprusele erilise mõõtme, mis ületab kõik muu.
Minu palve
Tänan Sind, Issand, sõprade eest, kellega saan oma usukogemusi jagada!
In English