Mõtted tänaseks
Korintose koguduses oli tekkinud tõsine lahkheli. Erimeelsus oli küsimuses, keda tuleks pidada koguduse tegelikuks juhiks. Mõned väitsid järeleandmatult, et Paulus on kõige tähtsam. Teised omistasid selle au Apollosele või arvasid, et see staatus kuulub Peetrusele. Üks Pauluse eesmärke korintlastele kirjutamisel oli see tüli lõpetada. Ta soovis sisendada Korintose kristlastele, et nad ei peaks üldse selle peale mõtlema. Ükski juhtidest ei olnud kõige tähtsam. Nad kõik oli panustanud koguduse rajamisse ja tuginenud kindlalt üksteise pingutustele. Seepärast ei olnud kogudus Pauluse, Peetruse ega Apollose kogudus, vaid Jeesuse Kristuse kogudus!
Kahtlemata oli Apollosel Korintose koguduse rajamisel oluline osa. Paulus ütles, et tema tegeles istutamisega, Apollos tagas noorte taimede pideva kastmise ning Jumal hoolitses sellele järgneva kasvu eest (1. Kiri korintlastele 3:6). Evangelist on „istutaja“, kes paneb jutlustamisega aluse, kuid tema töö ei kanna eriti vilja, kui keegi külvatu ja istutatu eest ei hoolitse. Kahjuks leiame sageli, et evangeeliumitöö uute sidemete eest ei hoolitseta piisavalt. Apollose-sarnaste inimeste töö on ikka veel ülioluline element meie püüdluses viia evangeelium maailmale, kuid me peame meeles pidama, et lõpptulemus sõltub alati Jumala õnnistustest.
Minu palve
Aita mul, armas Issand, alati meeles pidada, et õnnistus tuleb Sinult ning et kõik need, kes Sinu heaks töötavad, on võrdselt olulised!
In English