Jumal võtab ära meie hirmud

Mõned aastad tagasi tuli mul minna ühele kergele operatsioonile, mida tehakse kohaliku tuimestusega. Minu jaoks oli see aga maailma lõpp – ma kardan nimelt kohutaval kombel verd! Juba tavalisse vereproovi minekuks pean ennast mitu päeva ette valmistama ja sellest hoolimata on nii mõnigi kord tulnud mind pärast vereproovi nuuskpiiritusega turgutada. Ja nüüd operatsioon ilma narkoosita! Juba mõte sellest, et ma olen ise teadvusel ja tean, mida minuga tehakse, pani mul pea ringi käima ja peopesad higistama.

Mida lähemale lõikuse päev tuli, seda rohkem ma paanikasse läksin – eks õhutab ju vaenulik pool ka kõiki meie hirme ja kartusi nii palju kui vähegi võimalik. Ja nii ma siis ajasin aga ise ennast rohkem paanikasse kuni operatsioonini välja. Viimasel hetkel enne protseduuri algust lebades tundsin kuidas mu jalad värisevad, pea käib ringi ja mul on raske hingata. Ja nagu meiega paraku ikka juhtuma kipub, tuli mul alles viimases hädas pähe Jumalat endale appi kutsuda. Ja kohe kui olin seda teinud, täitis kogu minu meele ainult üks mõte: „Ma olen Sinu kõrval ajastute otsani. Ma olen Sinu kõrval ajastute otsani. Ma olen...” See mõte täitis kogu minu mõistuse ja sinna ei jäänud ruumi mitte kõige pisemalegi hirmupojakesele. Ja nii terve 45 minutit, mis lõikus kestis! Ma ei minestanud ära, mu pea ei käinud ringi – ma isegi ei kartnud! Just täpselt nii võimas on meie Jumal, Ta suudab ära võtta KÕIK meie hirmud - aga ainult tingimusel, et me Tal seda teha lubame.

Kristel Stamm