Usu palve

Kui nüüd juba oma operatsioonidest rääkida, siis on mul veel üks suurepärane kogemus varuks. Nimelt pidin taas operatsioonile minema, ja seda 2-kuuse lapse kõrvalt. Lõikuse aeg sai juba varakult paika pandud, sest antud lõikusele on vähemalt kolme kuu pikkused järjekorrad ja minu olukord ei kannatanud ootamist. Samuti oli kokku lepitud, et võin beebi haiglasse kaasa võtta, et saaksin teda imetada – kuna tegemist oli sünnitusmajaga, siis on seal selleks otstarbeks ka spetsiaalsed palatid olemas. Ja siis, nädal enne planeeritavat operatsiooni teatati mulle, et titat ikka kaasa võtta ei saa, tuleb ta paariks päevaks lihtsalt kellegi teise hoolde jätta!

Minu jaoks oli see suur vapustus, sest ma mingil juhul ei tahtnud ei oma last kellegi teise hoolde jätta ega ka imetamist selle pärast ära lõpetada. Samas ei saanud minu tervise pärast ka operatsiooni edasi lükata. Tallinnas tehakse seda protseduuri ainult kahes suures haiglas, seega helistasin ka teise kohta, kust teatati mulle, et esimene vaba aeg on kolme kuu pärast.

Viimases ahastuses, pisarad voolamas, palusin Jumalalt abi. Palvetasin ja oskamata midagi targemat teha, läksin otse teise haigla (kuhu olin äsja helistanud) juhataja ukse taha. Koputasin, astusin sisse ja alustasin oma juttu sõnadega: „Tere! Teie mind ei tunne, aga mul on selline mure...” Rääkisin oma jutu täiesti võõrale inimesele ära ja jäin ootama. Sel hetkel tundsin täiesti selgelt, et Jeesus on minuga koos selles samas kabinetis. Juhataja kuulas mind ära, tõstis telefonitoru ja helistas. Sellal, kui ta rääkis, tundsin, kuidas Jumal küsib minult „Kas sa usud, et minu jaoks ei ole mitte miski võimatu?” „Jah, usun! Aga kas tõesti on võimalik, et...” Haigla juhataja kattis käega toru ja pöördus minu poole: „Kas teile järgmisel kolmapäeval sobiks? Ja muidugi võite oma beebi kaasa võtta, me leiame nii üksikpalati kui ka inimese, kes operatsiooni ajal saab tema järele vaadata.” Milline ime! Kui suur on tõenäosus, et sind aitab täiesti võõras inimene? Täpselt nii suur, kui suureks me peame oma Jumalat. Ja täpselt nagu Ta mulle ütleski –Tema jaoks ei ole tõesti mitte miski võimatu.

Kristel Stamm