Patukahetsus on päästva armu üks esimesi vilju. Meie suur Õpetaja pakub oma õppetundides ekslikule, langenud inimesele oma armu väge ja teatab, et selle armu abil võivad mehed ja naised elada uut, püha ja puhast elu. Selliselt elavas inimeses ilmnevad taevariigi põhimõtted. Jumalalt õpetust saanuna juhib ta teisi sirgele teele. Ta ei juhi lombakaid ebakindlale rajale. Püha Vaimu tegevus tema elus näitab, et ta on jumalikust loomusest osa saanud. Iga hing, mida on Kristuse Vaim muutnud, saab nii küllusliku armu varu, et tema häid tegusid tunnustab uskmatu maailm, et teda juhib ja toetab jumalik vägi, ning nad on sunnitud Jumalale au andma. − „God's Amazing Grace“, lk 138.
On neid, kes hoolimata kõigist Kristuse armulistest kutsetest ilmutavad oma elus jätkuvalt jumalakartmatust. Sellistele ütleb Jumal: „Kui kaua te, rumalad, armastate rumalust? … Pöörduge minu noomimise alla! Vaata, ma lasen teile voolata oma vaimu, teen teile teatavaks oma sõnad.“ (Õpetussõnad 1:22, 23) − Signs of the Times, 28. juuni 1905.
Patukahetsus on elus tegutseva Püha Vaimu esimene vili. See on ainus protsess, mille käigus lõputu puhtus peegeldab Kristuse kuju Tema lunastatutes. Kristuses on kogu täius. Teadus, mis ei ole Temaga kooskõlas, ei ole midagi väärt. Kristus õpetab meid Tema tundmise imelisuse kõrval kõike kaotuseks pidama. See tundmine on kõige kõrgem teadus, milleni inimene võib jõuda. − „The SDA Bible Commentary“, 6. kd, „Ellen G. White Comments“, lk 1068.
In English