Rikkus Jumalas

Olen üks neist paljudest õnnelikest inimestest, kes võib öelda, et mul on olemas kõik: nii see, mida vajan, kui see, mida tahan. Mõnda asja on koguni mitu.

Räägitakse lugu: palunud kord teoloogiaõppejõud ühel üliõpilasel iseloomustada oma pruuti. „Ta on ilus, laia silmaringiga, on tark ja loeb palju.” Õpetaja vedas iga nimetatud omaduse ajal tahvlile kriidiga suure nulli. 0000 „Ta on sõbralik, oskab mitut keelt, on kõigi vastu lahke,” jätkas tudeng. 000. Kokku 0000000. „Ta oskab maitsvat sööki valmistada, on kõlava lauluhäälega ja...” Veel 00. Kokku 000000000. Õpilane jälgis imestunult õpetajat. Ükski omadus polnud talle küllalt hea. Kõige viimaks lisas ta: „Ta on kristlane.” Üle tahvli kirjutatud pika nullirivi ette tuli 1.

Nii see on. Meil võib olla palju häid omadusi ja palju ilusaid asju, kuid ilma Kristuseta osutub kõik ühel päeval sama tühiseks nagu üheksa nulli. Elu väärtustamiseks piisab Kristusele pühendumisest ning kogu nullide rivi võib saada hindamatuks väärtuseks – 1000000000. Jumal lõi „puuduliku” inimese. Ükski ei saa väita: mina olen kõik, mida mul vaja on. Juba paari tunni pärast tuletab tühi kõht meelde sõltuvuse söögist ja joogist. Ent ülima kõigist vajadustest on Looja jätnud lahtiseks, igaühele isiklikuks otsimiseks-leidmiseks.

Varem, kui alles koolipoiss olin, tahtsin saada mereröövliks. Ei ma kujutanud ette, et mu amet peaks kellelegi valu tegema. Mind köitsid vanaaegsed läikivad asjad, raskete lukkudega kastid ja maa-alused, tõrvikutest tahmunud laega koopad. Mulle kuulusid aarded nii vee peal kui vee all. Ema seletas, et õppimata ei saa midagi. Et olla merede hirm, peab teadma maateadust, tundma tuule tujusid ning olema sugulane merega. Olin pisut pettunud.

Üheksateist aastat tagasi sai Kristus ühe „mereröövli” võrra rikkamaks. Asustamata saared ja mere rüppe vajunud kullalaadungid jäävad minust puutumata, ent ometi pole ma sellest vaesemaks jäänud. Vastupidi, Jumal teab, milliseks Ta inimese lõi – laia huvideringiga. Piibel on ammendamatu varasalv. Ega ilmaaegu võrrelda seda kõige kallima varaga. Nende trükimustaga kaetud tuhande paarisaja lehekülje eest tuleb välja anda mitme leiva raha, kuid Jumala tõotused, mis me vastu saame – nende väärtust ei suuda ükski kokku arvata.

Jumala suurim tõotus lubab meile igavest elu Kristuses. Kas peaks Ta siis meie praeguse käekäigu hooletusse jätma? Ei sugugi! Vaadake enda ümber! Kui palju on inimesi, kui palju on erinevaid ameteid, igaühele midagi.

Minu kullajaht on lõppenud, ent seda, mida soovin endale, soovin kõigile: nagu piraat ihaldab kulda, õppigem tundma Jumala Sõna. Seiklus Jumalaga ei lõpe Piibli sulgemisega, vaid kestab kogu päeva.

Aga mida Jumal vastutasuks ootab? Ei midagi muud, kui et Teda ei unustataks. „Kui sa sööd ja su kõht saab täis, siis kiida Jehoovat, oma Jumalat hea maa pärast, mille Ta sulle andis!”

Aleksei Peetson