JEESUSE SILMATERA

Avaldatud 4.2.2024, rubriik Päeva sõna

Sest Issanda omand on tema rahvas, tema mõõdetud pärsiosa on Jaakob. Ta leidis tema kõrbemaalt, tühjast paigast, uluvast kõrbest; ta võttis tema oma kaitse alla, hoolitses tema eest, ta hoidis teda nagu oma silmatera. Nõnda nagu kotkas oma pesakonda lendu ergutades hõljub kaitstes oma poegade kohal, nõnda laotas ta oma tiivad, võttis tema ja kandis teda oma tiivasulgedel. Issand üksi juhtis teda. 5Ms 32:9-12

Kui olin veel üsna väike poiss, viis ema mind vaktsineerimiseks arsti juurde. Ma kartsin kohutavalt ja ainus, mis tookord mu hirmu leevendas ning lohutust pakkus, oli ema käsi, mis hoidis minu käest kõvasti kinni, kui arst süstlanõela mu käsivarde torkas. Kui olin saanud 12-aastaseks, sai mu isa esimest korda südamerabanduse, mistõttu tal ei olnud enam võimalik tööl käia ning minust sai meie perefirma veoautojuht. Kuna nii noorelt ei olnud mul õigust üksinda autot juhtida, pidi isa mitmeid aastaid sõidu ajal minu kõrval istuma ning need teekonnad muutsid meid teineteisele väga lähedaseks. Tema surm vapustas mind kohutavalt. Ma ei tahtnud mitte kedagi näha, tahtsin olla vaid oma ema, vendade ja õdedega. Keegi meist ei rääkinud palju. Meile piisas sellest, et saime olla üksteise läheduses. Kui seisame silmitsi raskustega elus, siis vajame tohutult kedagi lähedast enda kõrvale. Vajame tuge kas tööintervjuule minnes või kui audiitor kontrollib meie raamatupidamist, kui peame mingit arusaamatust suhetes selgeks rääkima või mõne muu keerulise olukorra puhul.

Kui Iisrael oli imeliselt läinud läbi Punase mere ja seisis seejärel silmitsi nälja, janu ja hiiglaste armeedega, kinnitas Jumal neile korduvalt: “Mina olen sinuga!” Selle läbi “ nad jõid vaimulikust kaljust, mis saatis neid; see kalju oli aga Kristus” (1Kr 10:4). Seega oli see Jeesus, kes “hoolitses” ja “hoidis” Iisraeli nii hellalt nagu kotkas, kes õpetab oma poegi lendama, püüdes need oma tiibadele, kui nad peaksid kukkuma. Kristus hoidis Iisraeli nagu “oma silmatera”. Inimese silmatera või pupill on väga tundlik, mistõttu torge silma on tohutult valus. Inimese silmatera on õrn, kuid samas nägemiseks vaieldamatult vajalik ning sellepärast peame seda eriliselt kaitsma. Jeesus “hoidis” Iisraeli, et miski ei torkaks neile silma ega tekitaks valu, vaid et nad suudaksid hoida pilti Tõotatud Maast selgena oma silme ees.

Jeesus lubas meile: “Mina olen iga päev teie juures” (Mt 28:20). Meie oleme Tema “silmatera.” Mis meid ka elus tabaks, Tema on meiega, et meid kaitsta, varjata, juhtida ja meie eest hoolitseda. Tema tiivad on alati meie all laiali laotatud. Tema juhib meid Tõotatud Maale.

Daniel R. Guild
Jaga Facebookis