JUMAL KANNATAS SAMUTI

Lunastusega olid seotud nii Jeesus kui Isa. Jumal kannatas samal ajal kui Jeesuski. Jumal oli ristil, isegi kui Jeesus ei tundnud Tema lähedalolu. Seepärast Paulus ütlebki: „See oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega.“ Jumal ei saanud muuta oma seadust, kuid Ta sai ohverdada iseenda Kristuses.

Kas sa oled kunagi mõelnud, et kui Jumal Isa armastas maailma nii palju, siis miks ei tulnud Ta ise? Miks saatis Ta oma Poja? Kui sa oled lapsevanem, siis tõenäoliselt sa ei küsi sellist küsimust. Isa kannatab seda enam, kui ta näeb oma last kannatamas. Kas oled kunagi olnud oma kalli inimese haigevoodi kõrval, kellegi kõrval, kes on suurtes valudes, ning soovinud, et Jumal võiks teie kohad ära vahetada? Pealt vaadata on palju raskem. Teatud mõttes suri ka Jumal Isa. Erinevalt paganlikust seisukohast, nagu olnuks Isa vihane ja Jeesus pidi Teda lepitama, kannatasid tegelikult mõlemad.

Jeesus võttis meie koha. Tema surm ei olnud juhuslik. See ei olnud pelgalt märterlus. Jeesus kannatas teise surma õudust sinu ja minu eest. Just see murdis Tema südame ja just seetõttu jäi Talle kehaline valu peaaegu märkamatuks. Ma olen tänulik, et Teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Kas ka sina? Ma olen tänulik, et Jumal on õigluse Jumal, sest siis võime tunda end kindlana läbi igaviku. Ja ma olen tänulik, et Ta on armastuse Jumal ning et Tema õigus ei hävitanud Tema halastust.

Jeesuse ohver on täielik ja lõplik. Iga inimese jaoks, kes vastab Tema kutsele ja tuleb Tema hingamisse, on olemas andestus. Ei piisa sellest, kui tuleme vaid ühel korral – peame tulema uuesti täna ja igal järgnevalgi päeval ning langema Tema jalge ette kahetsuse ja alandlikkusega. Nii jätkates on meile kindlustatud igavene elu, sest Ta kandis patukaristuse meie eest. Ta suri selleks, et meie ei peaks surema. Kuna Tema elab, võime ka meie elada igavesti, kui me vaid võtame vastu Tema teened meie heaks. Ükski inimese tegu ei suuda lunastuse täiusele midagi lisada. Kui näeme Tema armastavat heakskiitu, siis vastab meiegi süda armastuses Temale ja Ta lõpetab oma töö meie sees – taastades meid täielikult patu karistusest, võimust ja olemasolust.