Kas Peigmees pole valmis oma pruuti Isa koju viima? Või ei taha pruut tulla? Kõike jätta ja kuuluda täielikult kõiges oma Peigmehele? Pühakiri ütleb siin, et Talle pulmade tulemiseks peab naine valmis olema, valmistunud olema. Siis antakse talle riietumiseks pulmarüü. See pulmarüüga riietamine pole autasu meie saavutuste eest, see on abitu ja jõuetu inimese tunnistus sellest, et ta ei saa ise hakkama ega ole valmis eluks taevas. Sellises hingeseisundis oleme valmis viskuma armastava Peigmehe käte vahele ja lubama Tal end riietada pulmarüüga, Kristuse õiguse rüüga – sest me oleme Temaga tuttavaks saanud ja Teda armastama hakanud ega ei taha Talle oma lihaliku eluga haiget teha ja lasta Tema vaenlastel Teda meie pärast pilgata.
Ellen White on selle hiilgava ja puhta lõuendi kohta kirjutanud: „Kui me alistame end Kristusele, ühineb süda Tema südamega, tahe sulandub Tema tahtesse, meie mõistus saab üheks Tema mõistusega, mõtted allutatakse Temale – me elame Tema elu. Seda tähendabki riietamine Tema õiguse rüüga. Kui siis Issand vaatab meie peale, et näe Ta viigilehtedest riiet ega patu alastust ja moonutust, vaid oma õiguse rüüd, milleks on täiuslik sõnakuulelikkus Jehoova seadusele.“ (Kristuse tähendamissõnad, lk 312)
See lõuend on pühade õiged teod, loeme Jumala Sõnast ja saame aru, et Kristuse õigusega riietumine ei tähenda katet patule, vaid Päästja tõttu ilmnevad meie elus Tema tahe ja Tema teod.
Pastor Mati Ploompuu rääkis kord loo pruudist, kes väsis peigmehe ootamisest, läks koju ja võttis pulmariided seljast. Siis kuuldus koputus, uksel oli peigmees, kes ütles, et ta viibis, sest tahtis pruudile anda veel pisut aega valmistumiseks. Kas võib olla, et meie väsime Kristuse tulemise ootamisest ja Tema ootab meie järel, sest me pole valmis pulmarüüga riietumiseks, kuna oleme enda headuse ja õiguse riietega rahul?
Issand, näita palun mulle minu tõelist olukorda ja Sinu lahendust, millega ma võin täna riietuda! Ja tule, Issand Jeesus!
Eha Lobjakas
In English