Ava mu silmad

Iisrael ei meenutanud küll riiki, kus Jumal oleks tahtnud teha oma imesid. Ahabi poeg Jehooram oli siiski veidi jumalakartlikum kui tema isa. Ta kõrvaldas Baali kujud, mis tema isa oli üles seadnud. Siiski ei teinud ta radikaalset puhastust, mida Iisrael hädasti vajas. Iisrael teenis Jehoovat väikestes templites, mille Jehooram oli teinud, mitte aga õiges Jeruusalemma templis.

Võimalik, et tänu väikestele reformidele, mille Jehooram oli Iisraelis teinud, päästis Jumal Iisraeli mitmel korral vaenlaste käest. Ja kuna tol ajal elas ka prohvet Eliisa, sai Jumal tema kaudu töötada oma rahva heaks.

Kuues peatükk algab imega kirvest. Sellele järgneb Eliisa teenri usuproov. Eliisa andis Jehooramile pidevalt infot selle kohta, kus asusid vaenlase sõjaväe laagrid. Süürlased saatsid suure hulga sõdureid Eliisat, kes tol ajal elas Dotanis, vangi võtma. Kaarikud ja sõdurid piirasid linna ümber.

Eliisa teenril oli tuleviku ees hirm. Näis, et pääsemiseks pole enam lootust. Kuidas on võimalik sellisest piiramisrõngast pääseda?! Kuid Jumal andis teenrile ususilmad. Ta nägi Issanda kaarikuid, mis olid valmis võitlema – mitte Dotani, mitte Iisraeli, vaid Eliisa eest.

Kuid see polnud ainus ime, mida Jumal sel päeval tegi. Jumal pimestas Süüria sõdurite silmad. Eliisa teeskles nende teejuhti, lubades nad viia mehe juurde, keda nad otsisid. Ja nii juhtis ta nad Samaariasse, Iisraeli pealinna.

Nüüd palvetas Eliisa jälle Jumala poole, et ta avaks inimeste silmad. Jehooram oleks nad hukanud. Eliisa aga käskis anda meestele süüa ning saata nad tagasi Süüriasse. Mida arvad, kas need sõdurid unustasid hiljem, millise lahkusega neid vaenlase pool vastu võeti?

Ususilmad näevad kahte asja. Seda, et Jumal kaitseb ja et Ta on armuline. Eliisa teener pidi nägema, et Jumal pole neid unustanud. Kui sageli me unustame, et Jumal võib meid rasketes olukordades aidata! Kui sul tekib küsimus: „Mida ma nüüd teen??“, siis meenuta, et sul on olemas Taevane Isa.

„Meil pole vaja tulevikku karta, kui me just ei unusta Jumala teid ning Tema õpetusi minevikus.“