Jumala lapsed loevad Tema Sõna
Avaldatud 6.3.2011, rubriik Päeva sõna
„Vaadake, missuguse armastuse Isa on meile andnud, et meid hüütakse Jumala lasteks! Ja seda me olemegi.” (1Jh 3:1)
Kui imeline on kuuluda Jumala perekonda! Aga see kohustab meid ka millekski: „Igaüks, kellel on niisugune lootus Tema peale, puhastab ennast, nõnda nagu Temagi on puhas” (1Jh 3:3). Kuidas saab Jumala laps ennast puhastada? Me ju teame Jumala Sõnast, et Jeesuse veri üksi puhastab.
Maailm on täis inimesi, keda Kristus ei saa puhastada, sest nad ei lase Tal seda teha; nad ei täida omapoolset tingimust.
Kristus ei puhasta meid selleks, et kohe ennast uute pattudega jälle määriksime. Kristus puhastab meid selleks, et me seda puhtust ka säilitaksime, et hoiaksime end puhtana. Jumala laps saab teha midagi, et hoida end puhtana. Mis te arvate, kas nii saab hoida end puhtana, kui me võtame osa kõigist maailma lõbustustest? Kas nii saab hoida end puhtana, kui me loeme kõiki selle maailma juturaamatuid? Kas nii saab hoida end puhtana, kui me vaatame televiisorit programmi valimata? Kas nii saab hoida end puhtana, kui me seame endale eesmärgi saada rikkaks? Kas me neil juhtudel ei lange mitte kiusatustesse?
Kuidas saab usklik inimene end puhtana hoida? „Ma panen su Sõna tallele oma südamesse, et ma ei teeks pattu sinu vastu!” (Ps 119:11).
Jumala Sõna toel võime võita kõik kiusatused! Millise relvaga astus Jeesus kõrbes vastu Saatana kiusatustele? Nii võidame ka meie. Aga selleks tuleb Sõna tunda. Ja selleks omakorda tuleb Sõna lugeda, uurida, õppida pähe, selle üle mõtiskleda. Kas me armastame Jumala Sõna?
17-aastane Villi oli tüdinud tagasihoidlikust maaelust ja ema õpetustest. Kõik tundus talle nii vanamoeline. „Ma tahan teha endale nime,” otsustas ta. „Ma lähen linna elama, teenin palju raha ja ehitan ilusa kaasaegse maja. Ma panen end korralikult riidesse ja käin parimates restoranides.”
Kui saabus lahkumise tund, ulatas ema talle Piibli, millesse oli kirjutatud tema nimi ja ema nimi. „Võta see ja mõtle minu peale,” ütles ta. „Loe seda iga päev, see aitab sind.”
„Olgu, olgu,” vastas Villi nohisedes, pakkides Piibli oma kohvrisse. Kuid jõudnud linna, unustas selle.
Kui kannatlik oli Jumal temaga. Lausa ime läbi aitas Ta sellel noormehel saada arstiks. Kuid Villi ei teadnud sellest. Ema, kes tema eest oli lakkamatult palunud, oli nüüd surnud ja keegi ei tuletanud talle Jumalat meelde.
Haiglas töötades kuulis Villi ühel päeval, kuidas üks patsient palus enne surma näha „raamatut”. „Mis raamat see võiks küll olla, mida surija tahab näha?” mõtles Villi.
Pärast selle inimese surma otsis ta surija toa läbi ja leidis – Piibli, sellesama Piibli, mille ta oli aastaid tagasi maha müünud. Esimest korda luges ta ema allakriipsutatud kirjakohti.
Möödusid tunnid, ta luges ikka veel. Ja siis põlvitas. Kolleegid olid imestuses. Villi ütles: „See raamat on muutnud mu elu. See raamat on muutnud kõik.”
See raamatute raamat võib muuta ka sinu elu.
Mati Ploompuu